Otsi podcaste, raamatuid, artikleid...
PODCAST
Olukorrast digiriigis
Technology • 53 episoodi
Saatejuhid
Tanel Talve
Episoodid
Avaliku sektori töötajaid ootab ees laiapõhjaline muudatus
Avaliku sektori töötajad seisavad silmitsi ulatusliku muudatusega: Riigi IT Keskus (RIT) on läbi viimas ajaloo suurimat arvutitöökohateenuse reformi, mis puudutab kümneid tuhandeid ametnikke ja teenistujaid. Uus pilvepõhine süsteem ei tähenda ainult ...
Aruannete esitamine muutub lihtsamaks, kui ettevõtjad ise samuti kaasa mängivad
Ettevõtjana tegutsedes ei saa üle ega ümber erinevate oluliste tegevuste dokumenteerimisest ehk teisisõnu bürokraatiast. Ometi on igal asjal piir, mistõttu on riik alates käesolevast aastast hakanud jõudsalt tegelema bürokraatia vähendamisega. Millis...
Riiklik postkast pakub kodanikele meelerahu
Ehkki teatav osa inimestest ei pruugi seda teada, eksisteerib igal Eesti kodanikul oma riiklik postkast. Siiski erineb see funktsioonide poolest märgatavalt tavalisest meilirakendusest. Mis eesmärki riiklik postkast kannab ning millist kasu saavad se...
Kuidas keeleandmete rakendamisest kasu saada?
Kui tänases ühiskonnas on jõudsalt kerkinud arvuliste ja statistiliste andmete väärtus, ei saa kuidagimoodi alahinnata ka keeleandmete tähtsust. Kuidas saavad erineva žanriga tekstide autorid, meediamajad ja ühiskond tervikuna keeleandmete väärindami...
Kuidas garanteerida, et kodanike andmetele ligipääsemine toimub läbipaistvalt?
Eesti digiriik, mida maailmas peetakse tihti eeskujuks, on viimasel ajal pidanud vastama valusatele küsimustele — kas meie andmetega ollakse liiga uljad ning kas usaldus riigi vastu mureneb? Seekordses saates võetakse luubi alla andmete töötlemise lä...
Digiligipääsetavus toob kasu kõigile
Digiligipääsetavus tähendab, et e-teenused peavad olema kasutatavad kõigile – sõltumata inimese erivajadustest, vanusest või tehnilisest oskusest. Teemast räägivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Hanna Rattasepp ning Justiits- ja...
Kuidas mahuvad tehisaru erinevad funktsioonid õiguspiiridesse?
Aastatel 2025-2027 hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa Liidu uuest tehisintellekti (AI) määrusest tulenevad kohustused. Eelkõige kehtivad kohustused tehnoloogia arendajatele, kuid arvestatav hulk määruse sätteid kujutab endast reegleid ka tehisinte...
Minister Liisa Pakosta avalikustab, kellest saab Eesti digiriigi uus juht
Saatesarja „Olukorrast digiriigis“ uue hooaja esimeses osas tuleb juttu sellest, miks otsustati alanud aasta algusest viia digiteemad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist justiitsministeeriumi alla, kuidas muuta digiriigi haldamist kompaktsem...
Riik peaks osa avalikke teenuseid andma erasektori kätte
Eesti digiriigi edulugu on rahvusvaheliselt hästi teada. Muu hulgas on see teada ka Euroopa Liidus, mis tähendab, et meie staatus liidus on muutunud ja struktuurivahendite toetusi e-teenuste arendamiseks meile varasemas mahus enam ei eraldata. Seega ...
Eesti ehitab andmesaatkonda, mida loodetavasti kunagi vaja ei lähe
Kui tavaliselt töötavad välissaatkondades saadikud ja suursaadikud, siis Eesti riigil on olemas ka üks selline välisesindus, mis toimib ilma ühegi füüsilise isiku kohaloluta – andmesaatkond Luksemburgis. Mida see endast kujutab ja miks loodab riik, e...
Mida tähendab avalik teave ja miks see alati ikkagi avalik pole?
Eestis kehtib juba 24 aastat üks seadus, millesarnast pikka aega teistes Euroopa riikides ei olnud ja mõnes riigis ei ole veel praegugi – avaliku teabe seadus. Informatsiooni laiapõhjalise digikeskkonda kolimisega tekib sageli küsimusi, millele see s...
Hädaabikõne on muutumas hädaabisuhtluseks
14. novembril toimunud Telia Digital Hubi konverentsil jagati muu hulgas välja 2024. aasta parima IT-juhi auhind, mille pälvis Häirekeskuse IT-valdkonna juht Liisa Soosuu. Auhinnasaaja võttis koha sisse seekordses saates, et rääkida, kuidas ta selle ...
Mida tähendab Eesti jaoks kosmoseriigiks olemine ja millised on tulevikuambitsioonid?
Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis arutletakse Keskkonnaagentuuri ja kosmosevaldkonna teemadel. Saatekülalisteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ning Keskkonnaag...
e-Valimiste võltsimine maksaks liiga palju ja nõuaks suurt riigiasutuste pahatahtlikkust
Miks on taas oluline rääkida e-valimistest ja nende turvalisusest? Aga sellepärast, et äsja toimunud konverents keskendus taaskord põhjalikult valimiste võimalike riskide sisse vaatamisele. Stuudios räägivad leidudest Eesti Teaduste Akadeemia kübertu...
Kas praktikaprogrammid suudavad lahendada tööjõupuuduse IT-sektoris?
Kuigi arvukad noored lõpetajad üritavad tööturule siseneda, vaevab IT-sektorit talentide nappus. Uues episoodis arutlesid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu, RIA praktikant Hanna Kätlin Ardel ja Majandus- ja kommun...
Riigi e-teenuste disain vaatab korraga nii riigi kui ka kodaniku suunas
Riigi e-teenuste disain lähtub väga selgelt sellest põhimõttest, et korraga saaksid sellest kasu nii riik ise kui ka selle kodanik. Disainmõtlemise fookuseks ongi lähtumine tervikpildist, kus teenuse kasutegur on laiem kui vaid ühe asutuse, ühe inime...
Millal võib tehisaru hakata kujutama ohtu meie tsivilisatsioonile?
Tehisintellekt, tehistaip, AI või isegi kunstaru – see, et inimajaloo ühe kõige mõjukama tehnoloogilise revolutsiooni puhul on käibel erinevaid nimetusi, ei tähenda siiski, et tegu oleks ainiti hea lapsega, kel mitu nime. Tehisintellekti ohud ja risk...
Digitaliseerimine viib transpordivaldkonna uuele tasemele
Seekordses „Olukorrast digiriigis“ episoodis kõneletakse digilahendusest, mis peaks nii transpordiettevõtete kui ka riigi elu lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutma. Saatekülalisteks on kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ...
Miks vajab Eesti e-residentsust?
Eesti digiriigi seisukohast märgiline e-residentsuse programm tähistab käesoleva aasta detsembris kümnenda tegevusaasta täitumist. Statistika kinnitab, et lisaks võimeka digiriigi mainekuvandi loomisele on programm riigile ka märkimisväärset rahalist...
Noorem-tarkvaraarendajaks saab õppida ka poole aastaga
Üle-euroopalised digioskuste uuringud näitavad, et kuigi eestlaste elementaarsed digioskused ületavad Euroopa keskmist, jääme näiteks põhjanaabritele selles osas siiski selgelt alla. Kuidas riik panustab ja milliseid uuenduslikke programme ellu viib,...
Avaandmed – varjatud aare Eesti innovatsioonis või kasutamata potentsiaal?
Me elame andmepõhises maailmas, kus informatsiooni kättesaadavus ja selle õige rakendamine võivad olla otsustavaks nii riigi arengus kui ka ettevõtete edus. Kuid kuidas võiksid need andmed aidata meil teha paremaid otsuseid ja kas Eesti on valmis ava...
Miks on e-valimised isegi turvalisemad kui paberhääletus?
9. juunil valib Euroopa endale uue parlamendi. Eestis on võimalik oma hääl anda, juba 2005. aastast alates, ka elektrooniliselt. Selgitamaks, miks saab e-hääletamist usaldada, kui mitu kontrollkihti on süsteemil peal ja millal võiksime saada valida o...
Millal kolib ID-kaart telefoni ja kuhu suundub e-riigi nurgakivi eID?
Eesti on tuntud oma eduka ja innovaatilise e-riigi poolest, mille üheks alustalaks on elektrooniline identiteet (eID). Elektrooniline identiteet võimaldab igapäevaselt turvalist ja mugavat digitaalset tuvastamist, olles aluseks paljudele e-teenustele...
Tehnoloogilised vidinad teavad tegelikult kogu aeg, mida me teeme
Seekordne „Olukorrast digiriigis“ taskuhääling toob kuulajani rindeteated küberturvalisuse valdkonnast. Uute tehnoloogiate tormiline areng on tekitanud kogu maailmas kuuma olukorra. Kuidas end digiajastul kaitsta ja mida tehnoloogiat kasutades peaks ...
Mida tähendab digitaliseerimine põllumajanduses ja maaelus?
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas digitaliseerimine ja innovatsioon võiksid muuta meie põllumajandust ning maaelu? Või kuidas küberturvalisus võiks mõjutada igapäevast leiva- ja piimatootmist? Podcast’i „Olukorrast digiriigis“ uus episood arutlebki põl...
Kuidas riik leiab ja arendab IT-talente?
Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis tuleb juttu IT tööturust ja töötajate hoidmisest ning liikumisest nii avalikus kui ka erasektoris. Saatekülalisteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digioskuste projektijuht Triinu Lätt ja Riigi IT ...
Põhjused, miks peaksid ettevõtjana kindlasti eesti.ee-d kasutama
Eesti.ee avati 2003. aastal. Esialgu suunati portaal kodanikele, et nad saaks kätte informatsiooni kõikide Eesti avaliku sektori ja riigiasutuste pakutavate teenuste kohta. Paar aastat hiljem hakati rohkem tähelepanu pöörama ettevõtjale ja 2022. aast...
Mida toob tulevik ettevõtjate ja riigi koostöös?
Ütlus „Ära küsi, mida riik sinu heaks on teinud, vaid küsi, mida sina oled riigi heaks teinud“ passib seekordse saate sissejuhatuseks päris hästi, sest juttu tuleb riigi ja eraettevõtluse koostööst. Stuudios on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikat...
Küberturvalisuseta digiriiki ei ehita
Seekordne saade „Olukorrast digiriigis“ keskendub küberturvalisuse olulisusele ja olukorrale Eesti riigis. Saatekülalised on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse analüüsija ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm ning majandus- ja komm...
Miks registreerida .ee domeen?
Eesti Interneti Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Mare Vahtre ning jurist Helen Aaremäe-Saar selgitavad, kui suurt rolli omab isiklik domeen tänapäeva digimaailmas. Domeenid on endiselt vajalikud, rõhutavad saatekülalised, nii ettevõtetel...
Mille poolest erinevad avalik pilv ja riigipilv?
Tõenäoliselt on keskmine internetikasutaja kuulnud mõistet „pilv“, kuid mida see mõiste tegelikult ikkagi tähendab? Mille poolest erinevad avalik ja riigipilv? Mida kujutavad endast pilveteenused ja milliseid funktsioone pakub Eesti Riigipilv oma 36 ...
Suureneva klientuuriga Riigi IT Keskus omab üha tähtsamat rolli
Kui veel mõnda aega tagasi oli riigile oluliste valdkondade IKT-alusteenuste pakkumine iga vastutava ministeeriumi või selle IT-maja ülesanne, siis alates 2021. aasta lõpust see muutus. Loodi Riigi IT Keskus (RIT), mis võttis selle ülesande enda kand...
Eesti paneb kratid enda heaks tööle
IT-keeles tähistab sõna „kratt“ tehisintellektil põhinevat virtuaalset abilist, millega mõne ettevõtte kodulehe vestlusaknas ehk kohtunud oled. Krattidega on Eestil suured plaanid. Nendest räägib saates Allar Laaneleht Majandus- ja Kommunikatsioonimi...
Mis on saanud riigiäpist?
Digiteenuste kasutamine telefonides üha olulisemaks, kuna paljudel pole enam ei süle- ega lauaarvutit.Kui kaugel ollakse uue riigiäpi arendamisega ja mida see sisaldab, räägib RIA riikliku mobiilirakenduse talituse juhataja Greta Preast....
Maapiirkondades sideühenduvuse parandamine on üks olulisemaid prioriteete
Nüüdisühiskonnas on üheks elementaarseks elutingimuseks stabiilne ja sujuv sideühenduvus, mis hõlmab peamiste komponentidena mobiilset levi ja internetiühendust. Kui Eesti linnades ja asulakeskustes on selles osas saavutatud võrdlemisi kõrge kvalitee...
Tehisintellekt võiks tuua meile miljardeid, kuid juurde on vaja tuhandeid spetsialiste
Hiljuti Google’i poolt tellitud uuringust selgus, et generatiivse tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt võib kümne aasta pärast suurendada Eesti aastast sisemajanduse kogutoodangut 3 miljardi euro võrra. Kas selline plaan on reaalsuses teostatav n...
Andmemajandusel on mitmeid tulevikustsenaariume
Ega ilmaasjata levi arusaam, et andmeid võib mõista kui tänapäeva ajastu kulda. Kuigi Eestis on selle arusaama valguses juba suuri tegusid tehtud, annab nii riigisektoril kui ka eraettevõtetel veel palju edasi areneda. Andmemajanduse olukorrast, välj...
Mis on reaalajamajandus ja milliseid võtmeid see enda käes hoiab?
Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, kuhu kuuluvad muu hulgas innovatsioonid, nagu e-kviitungid, e-arved, andmepõhine aruandlus ja palju muud. Kuigi Eesti on hästi tuntud oma arenenud digiriigi poolest, on kohalikel ettevõtetel reaalajamaja...
Uuele programmile kolimine viib elupäästvad teenused järgmisele tasemele
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) on käsil suured arengud, kui sealsed teenused on kolimas automatiseerimisprogrammi Infra 3 peale. Kuna SMIT pakub infosüsteemide arendust ja haldust muu hulgas elupääste eest vastutavatele ...
Andmekaitse köögipoolest ja sellest, kuidas kasutajana tähelepanelikult tegutseda
Viimasel ajal võib sageli tunduda, et erinevate veebisaitide kasutatavad „küpsised“ ja muud andmetega seotud nõusolekud on kohustuslikud, et üldse teatud teenust kasutada. Tuleb välja, et päris nii see siiski ei ole ja valvsalt kontrollitakse andmete...
Tehisaru kasutamisel on mitmeid eeliseid, aga ka kitsaskohti
Tuleb välja, et tehisintellekt on olemas olnud juba aastakümneid. Digimaailma hoogsa arengu tulemusel on tänaseks järele jõudnud ka muu vajalik tehnoloogia selleks, et kasutada juba praegu ning planeerida ka tulevikuks nutikaid tehisarul põhinevaid l...
Just nüüd on Eestil õige hetk teha uus tiigrihüpe
Eesti kui e-riigi maine on maailmas tugev, aga kohal püsides arengut ei toimu. Nüüd on tehisintellekti näol mängu tulnud uus tegur, mis annab soodsa võimaluse meie riigil teha järgmine tiigrihüpe. Miks on just praegu selleks õige hetk, selgitab avasa...
Personaalne riik on tulnud selleks, et jääda
Selleks, et muuta avalikud teenused kättesaadavamaks ja ühtsemaks, on riik võtnud olulise prioriteedina ette personaalse riigi visiooni arendamise. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiteenuste juht Kaili Tamm selgitab seekordses saates „O...
Milline on praegu Eesti küberturvalisuse tervis?
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hiljuti avaldatud küberturvalisuse aastaraamatust selgub, et kurjategijad said erinevate pettuste kaudu Eesti inimestelt eelmisel aastal kätte üle 8 miljoni euro. Lisaks on tõusnud rekordtasemele poliitilise taustaga rü...
Kuidas ettevõttena konkurentsis püsida?
Seekordses taskuhäälingu „Olukorrast digiriigis“ saates tuleb juttu lahendustest, mis aitavad ettevõtetel paremini konkurentsis püsida. Saadet juhib Tanel Talve ja külas on Edward Rebane – SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht....
Mis on Digiriigi Akadeemia ja milleks seda vaja on?
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel valminud veebikursuste platvorm Digiriigi Akadeemia on ainulaadne keskkond, mis pakub vajalikke digiriigiga seotud teadmisi ning oskusi e-õppe vormis. Platvormi esmane eesmärk on lahendada avalikus...
Eesti areneb innuga, kuid ülejäänud Euroopa peab ka järele jõudma
Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima digiteemadel, aga kuidas on seis Euroopas? Kui palju pannakse praegu digimuutustele rõhku Euroopa Liidu üleselt, räägib seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osa...
Andmete kasutamisel on jõutud faasi, kus hakatakse lahendama keerulisemaid küsimusi
Selleks, et riigil oleks võimalik pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid, tuleb eelnevalt koguda vajalikke andmeid. Kuidas riigiasutused praegu andmeid koguvad ja milles seisneb andmete ühekordse küsimise põhimõte, avab seekordses...
Mida tähendab keeletehnoloogia ja miks on vaja seda edasi arendada?
Erinevate valdkondade ja kogu ühiskonna arengu valguses on oluline, et edasi areneks ka meie keel. Kui hetkel tegelevad keele arenguga veel füüsilised inimesed, siis kas tulevikus läheb see töö üle masinatele? Nii seda kui ka mitmeid teisi keelega se...
Kes on 21. sajandi küberkurjategija?
Palju kõneainet pälvinud küberkuritegevus on mingil moel jõudnud praeguseks ilmselt kõigi internetis toimetavate inimeste teadvusesse. Kes on aga nende kuritegude taga, milliseid riukalikke skeeme kasutatakse ja kuidas selliseid kuritegusid uuritakse...
Kuidas toimetab riik meie andmetega?
Andmed on tänapäeval juurdunud meie argiellu, et pakkuda mitmeid kasulikke võimalusi, millest veel mõni aeg tagasi mõeldagi ei osanud. Selleks, et erinevad asutused meie andmetega hoolikalt ümber käiksid ja et sellest meile endile praktiline kasu sün...
Sündmusteenus on järgmine samm riigiteenuste tarbimisel
Tuttav olukord, kus erinevate andmete riigile edastamiseks tuleb külastada erinevaid portaale ja suhelda mitme riigiasutusega, hakkab vaikselt minevikku jääma. Uueks lähenemiseks on targad sündmusteenused, mis liidavad mitu osateenust kokku üheks ter...
Andmete jagamisel peab igaüks ise piire tunnetama
Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudse...
Podcastist
"Olukorrast digiriigis" annab iganädalaselt ülevaate Eesti digiriigis toimuvast. Saatekülalised on digiteenuste loojad ja arendajad, samuti valdkonna otsustajad ja eksperdid. Saate on tellinud Justiits- ja Digiministeerium. Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit.
"Olukorrast digiriigis" annab iganädalaselt ülevaate Eesti digiriigis toimuvast. Saatekülalised on digiteenuste loojad ja arendajad, samuti valdkonna otsustajad ja eksper...