
Audioartikkel
Roheportaal
21 artiklit
Kõik artiklid
Mitmes Eesti eriti kiiresti arenevates piirkondades kasvab nõudlus jätkusuutliku töö- ja eluruumi järele, kuid pärast riigi iseseisvuse taastamist ruumide ja hoovide loomises evolutsiooni ei toimunud.
Tallinna linnavalitsus unustas punaseks võõbata Tõnismäe poole suunduva vasakpöörde Pärnu maanteel. Rattaentusiastid näitavad, et ohtlikku pööret saab ohutult sooritada vaid kambakesi.
Selle asemel, et hinnatõusu tegelikele põhjustele ausalt otsa vaadata, süüdistatakse rohepööret ja põlevkivielektri maksustamist.
Pealinlaste seas paksu pahameelt tekitanud pikad sirged punased vaibad – ajutised rattateed – oleks saanud rajada odavamalt ja targemini.
Sektor, millesse ükski erainvestor oma raha paigutada ei taha – põlevkiviõli. Küll aga võib sellist riski võtta valitsuse arust maksumaksja rahaga. Rahaga, mis võiks kuluda mujale.
Kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kui palju taastuvenergia tegelikult maksab? Saate „Rohepööre” seekordseks külaliseks on Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, kellega olulised teemad ette võetakse. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Hiljuti saadeti kooskõlastusringile kohaliku kasu instrumendi eelnõu, mis võimaldab kohalikul kogukonnal rahastada piirkondlikke projekte valda loodavate tuuleparkide toodangu arvelt.
„Toiduringluskapi eesmärk on juurutada elanikkonna seas toidu äraviskamist vältivat mõtteviisi," sõnas idee algataja Kairi Niinepuu-Mark.
„Eestil ei ole strateegiat, mis määraks turba kaevandamise rolli kliimapoliitika kontekstis,” ütleb soode taastamise ekspert Jüri-Ott Salm.
Eelmisel kolmapäeval esitles Euroopa Komisjon mahukat kliimapaketti, mis seab liikmesriikidele palju kõrgemad eesmärgid keskkonna hoidmiseks. Seda mitte kellegi kiusamiseks, vaid seetõttu, et ainult nii on võimalik hoida kliimakriisi sügavamale eskaleerumast.
Viljandi pärimusmuusika festivalil süüakse-juuakse pandinõudest ja viiakse ülejääv söögipoolis toidujagamiskappi. Korraldajate suur unistus on muuta üritus jäätmevabaks.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul plaanib Eesti oma energiajulgeoleku ehitada üles tuuleenergiale. Puidu ahju loopimine peaks tulevikus vähenema.
Euroopa Komisjoni uus kliimapakett ei keela biomassi kasutamist energia saamiseks. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on see kergendav uudis.
Täna alustab Hispaaniast Eestisse liikumist 8 meetri kõrgune tuukrinukk, et osaleda 15. juulil Tallinna kruiisiterminali alal esietenduval muusikalisel suurlavastusel „Ookean“.
Eesti inimene on muutumas iga aastaga aina „rohelisemaks“ ning kogub hea meelega taarat. Kui varem oli motivaatoriks raha, siis nüüd mõeldakse eelkõige sellele, et taarast ei saaks prügi, mis risustab meie keskkonda, räägib Eesti Pandikakendi tegevjuht Kaupa Karba.
Majandusminister Taavi Aas ennustab, et transpordisektori maksude küsimus on kindlasti paaride järgmiste valimiste teema.
15. juulil esietendub muusikaline suurlavastus “Ookean", mis räägib maailma hoidmisest, unistamisest, vabadusest ja aupaklikust suhtumisest elusse. See on audio-visuaalne vaatemäng, mis jutustab vee, tule koreograafia, kehakeele ning võimsa muusika kihtidega loo inimese panuse möödapääsmatusest. Sooduspileteid saab Piletitaskust osta 20. juunini.
Ehkki kirgi küttev dokumentaalfilm seda väidab, ei jää meri mõnekümne aastaga kaladest tühjaks.
Riik pole suutnud kümme aastat jäätmesüsteemi parandada ja tegevuskava valmib alles kahe aasta pärast.
Hinnanguliselt pool Suure Vallrahu korallidest on kliimamuutuse tõttu hukkunud. Samamoodi ähvardab kliimasoojenemine elu Läänemeres. Lootust hullema ärahoidmiseks on, kuid selleks tuleb kiirelt tegutseda, kirjutab Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi, kes käis vaatamas Meremuuseumi näituseid „Tundmatu ookean” ning „Läänemeri maailmameres.”
Kas inimesed soojendavad kliimat ja kui palju nad seda teevad? Keskkonnaminister Rene Kokk annab sõna skeptikutele.
