
Audioartikkel
Eesti Naine
11923 artiklit
Kõik artiklid
Seda, kui suhe on jõudnud raskemasse etappi, ei ole alati lihtne tunnistada. Ometi, kui armusuhe hakkab tasapisi hääbuma, annavad teatud märgid sellest üsna selgelt märku.
Tänapäeva standardite järgi peetakse 60. eluaastat keskeaks, mis tähendab, et sul võib veel olla ees hulgaliselt elujõulisi aastaid. Seetõttu peaks suurepärases füüsilises vormis olemine olema sinu prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal. Aga kuidas teada, kas oled 60-aastaselt nii heas vormis ja tugev kui peaksid? Oleme selle küsimuse sinu eest lahendanud viie ekspertide poolt heaks kiidetud jõuharjutusega. Kui suudad teha alljärgnevaid harjutusi 60-aastaselt, oled sõna otseses mõttes aastakümneid oma eakaaslastest ees.
Külmiku avamisel vastu lööv ebameeldiv lõhn on üks tüütumaid koduseid probleeme ning viitab enamasti sellele, et midagi on valesti. Halvad lõhnad võivad tekkida lekkivatest toiduainetest, vananenud või avatud pakenditest ning niiskusest, mis kipub märkamatult kogunema. Isegi pärast põhjalikku puhastamist võib ebameeldiv lõhn siiski püsima jääda.
Eesti Naine kutsus 30. aprilli õhtul kino Artisesse eksklusiivsele kinoõhtule, kus enne ametlikku linastust jõudis publiku ette kauaoodatud film „Saatan kannab Pradat 2“.
„Ma armastan seda, kui märkan probleeme, sest siis on mul võimalus pakkuda neile lahendusi,“ lausub tippjuht Triin Agan, kellele töö Eesti Lotos on tõeline peavõit.
Levinud arusaam ütleb, et kirglik ja seikluslik seks kuulub noorte maailma ning vanusega muutub see igavaks, kaob sootuks või ei ole lihtsalt enam pingutust väärt. Mõni isegi väidab, et seksist pole mõtet peale 50ndaid enam rääkida, sest see niikuinii ei huvita selles eas inimesi. See pole päris tõsi.
Mida vanemaks saame, seda rahulikumaks ja analüütilisemaks muutume. Kui tegemist ei ole just keskeakriisiga, siis hullumeelseid otsuseid me naljalt vastu ei võta ja üle kuristiku serva piiluda ei julge. Uues volbrihõngulises „Hea tüdruku“ episoodis arutlevad Anu Saagim ja Piret Tali selle üle, miks julgus hüpata tundmatusse on üks suurimaid kingitusi, mille iseendale anda saad ja miks just noores eas võetud riskid on need, mis annavad energiat kogu ülejäänud eluks.
Kahjuks leidub veel tänagi palju mehi, kes pelgavad spetsialisti poole pöörduda ja peavad vaimse tervise probleeme tabuks. Olgu siis põhjuseks see, et probleemide tunnistamine viitab justkui nõrkusele või hoopis see, et meestel on tihtipeale raskem teisi usaldada ja oma mõtteid avatult jagada.
„Esimeses abielus sulandusin ma rõõmuga mehe ellu, nüüd 60dates uuesti abiellununa, ma seda nõus tegema ei ole,“ jagab Sonia.
Veel hiljuti peeti abikaasata elu pigem viimaseks variandiks. Nüüd näib see aga üha enam teadliku ja rahuldust pakkuva valikuna.
2. mail kell 18 leiab Eesti Rahva Muuseumis aset eriline sündmus, kus muusika, sõna ja visuaalne kunst põimuvad terviklikuks elamuseks. Eesti Naislaulu Seltsi eestvedamisel jõuab vaid ühel õhtul publiku ette kontsertetendus „Naise elu lõuend“, mille keskmes on ühe naise elukaar oma mitmekesisuses ja sügavuses.
Armastatud kirjanik andis värskelt välja poole sajandi jooksul kirjutatud lugude kogumiku „Oli nigu oli“. Osa neist puudutab ka seda va armastuse värki, kinnitab ta.
BuzzFeedi kogukonna mehed on viimasel ajal üsna otsekoheselt jaganud, mis neid naiste puhul häirib. Tegemist on tundliku teemaga, kuid erinevate vaatenurkade aus käsitlemine aitab paremini mõista, mis suhetes pingeid tekitab, vahendab Huffington Post. Allpool on valik kommentaare, kus mehed kirjeldavad käitumisi, mis neid ärritavad või kiiresti eemale peletavad. Selguse huvides on kasutatud anonüümseid eestipäraseid nimesid.
Ilmselt on meil kõigil hingel üks lugu, mida endaga kanname, aga pole kunagi söandanud jagada. Mõni selline sündmus või kogemus, mis meid raputas. Midagi, millele tagasi vaadates suudame üksnes ohata. Ajakirja Eesti Naine artiklisarjas jagame neid rääkimata lugusid teiega. Seekordse loo räägib Gerda.
Johannal on kaks väikest last, töö, mida ta armastab, palju sõpru, hobid, ta on oma südameasjaks võtnud kohaliku kogukonna abistamise. Ühtlasi on Johanna alkohoolik.
Paljud inimesed teevad pesupesemisel vea, mille tagajärjed võivad lõpuks ilmneda lausa günekoloogi vastuvõtul. Kuigi sageli arvatakse, et aluspesu pesemise viis ei oma suurt tähtsust, võib just see osutuda intiimtervise seisukohalt määravaks.
Elame ajal, kus on väga palju infot, soovitusi, arvamusi. Vahepeal on seda nii palju, et raske on enda mõtteid kuulda. Päev „Julgus olla naine“ annab võimaluse võtta hetk iseendaga, mõelda läbi olulised teemad ning kuulata inspireerivaid naisi.
President Alar Karise riigivisiidi ajal Soome on eraldi programm ka riigipea abikaasal Sirje Karisel, kes keskendub kultuuri-, haridus- ja sotsiaalteemadele. Koos Soome presidendi abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastati eile, 28. aprillil asutusi, kus tegeletakse muu hulgas laste ja noorte vaimse tervise toetamisega.
„Sõda on põrgu, ma tahtsin seda oma silmaga näha,“ ütleb nooruke Ukraina õhuluuraja Viktoria. Ootamatult sai vabatahtlikult rindele läinud naisest sotsiaalmeedias vihavaenlane. Esmalt kuulutati ta surnuks ning seejärel hakati süüdistama, et just selliste tüdrukute pärast lähevadki mehed sõtta.
Eesti naiskirjanduse auhinna pälvinud luuletaja Berit Petolai räägib, et tunnustus tuli talle üllatusena, kuid mõjus olulise kinnitusena – kirjutada tuleb edasi just nii, nagu sisetunne juhatab. Tema jaoks põimuvad kirjutamine ja igapäevaelu tihti ühtselt voogavaks lõimeks: luulelood sünnivad laste, looduses uitamise ja argiste tegemiste keskel, vahel ka lausa „kulp ühes ja pastakas teises käes“.
Nümfomaania on hüperseksuaalsuse vorm, mis võib puudutada nii naisi kui ka mehi. Nümfomaanil on seksiga seotud kinnismõtteline vajadus ja tegemist on patoloogilise käitumisega.
Vanusega kaasnev luu- ja lihasmassi kadu võib viia tasakaalu halvenemiseni ja suurendada kukkumisriski. Ometi pööratakse sellele sageli liiga vähe tähelepanu, kuigi keha annab juba varakult selgeid signaale: raskused püsti tõusmisel, tasakaaluhäired või jõu vähenemine.
EFTA Galal parima naisnäitleja auhinna pälvinud Doris Tilk astub üles rahvusvahelist tähelepanu kogunud kodumaises sarjas „Minu kallis ema“, mis käsitleb ilustamata keerulisi teemasid nagu koduvägivald, prostitutsioon, narkosõltuvus ja seksuaalvägivald. Vestlesime Tilgaga sarja ettevalmistusprotsessist ning sellest, kuidas nii raskete teemadega töötades iseennast hoida.
Lein on inimlik ja vajalik, aga sõnadel on kaal. Ka siis, kui me seda nii ei mõtle.
„Eesti oluline ressursipuudus on inimesed,“ leiab käitumisteadlane Merle Liisu Lindma. „Seetõttu tasub meil ühiselt mõelda, kuidas väärtustada inimesi rohkem igas tööelu etapis. Nii esimesel kui ka viimasel tööpäeval.“ Lindma abiga vaatleme naiste positsiooni tööturul.
... siis, kui südamed sulavad … Ega päriselt olegi pattu, see saab suviti selgemaks veel. Iga patt on ju karistamatu, hirmu vähemaks ei võta keeld. Doris Kareva Suvel on seljas vähem riideid, nahk on kuumem ja mõtted vabamalt laokil. Kõik see ärgitab tegudele, mis talvel pähegi ei tule. Või kui tulevad, siis ikka suvedele mõeldes – kas möödunut meenutades või saabuvast unistades.
Migreen ei ole peavalu. Migreen on selline sümptomite tohuvabohu, et ilmselt on väga vähe haigustunnuseid, mida ei saa migreeniga seostada.
Suhtes tekib harva kriis üleöö. Sageli eelneb lahkuminekule aeglane ja peaaegu märkamatu eemaldumine, mille käigus üks partneritest hakkab teisest sammhaaval distantseeruma. Paariterapeutide sõnul ei pruugi see olla alati teadlik otsus, vaid tihti on tegu alateadliku kaitsemehhanismiga, mille juured peituvad raskustes oma tundeid mõista ja väljendada.
Sageli on lihtsam elada nii, nagu lõppu ei eksisteerikski. Me teeme tulevikuplaane, viime ellu oma unistusi ja koostame nimekirju asjadest, mida tahame kogeda või saavutada. Aga tahame või ei, jõuab reaalsus ikka meieni ja kõik ilus saab otsa. Nendes hetkedes taandub kõik seni oluline ning esile tõuseb see, mis on tõeliselt tähtis. Eriti selgelt näevad seda pealt tervishoiutöötajad, kes saadavad inimesi nende elu viimastel hetkedel.
25. oktoobril 1970 leiti äsja oma 46. sünnipäeva tähistanud Ülo Sooster ateljee töölaua tagant surnuna. Hoolimata napiks jäänud elust jõudis Hiiumaalt pärit mees maalida end Moskva kunstiavangardi tippu. Kunagist kaasteelist ja sõpra meenutab Heldur Viires.
