Aasta jooksul juhtub Eestis keskmiselt pisut üle 3000 haiglaravi vajava mürgistuse ja 4000 mürgistust, kui nõu saamiseks helistatakse mürgistusinfoliinile 16662. Paraku tuleb ette olukordi, kus abi küsimise asemel proovitakse olukorda vanakooli nõuandeid järgides paremaks teha. Nendest võtetest on enamasti aga rohkem kahju kui kasu.

Pulsi- ehk spordikellad pole enam ammu pelgalt spordisaali või jooksuraja abilised. Need järjest nutikamaks muutuvad seadmed on leidnud püsiva koha paljude inimeste randmel ja lahkuvad sealt vaid laadimiseks.

Botoxi-süstidest on paljudele saanud rutiin, mida korratakse kord aastas või isegi sagedamini. Siledam laup, vähem väljendunud kortsud ja isegi migreeni leevendus – tundub üsna veenev, kas pole? Selle pealtnäha lihtsa manipulatsiooni taga on aga ka teine ​​külg, millest räägitakse palju harvem. Mida teha, kui pärast protseduuri silmalaug järsku alla vajub, naeratus muutub või näo tundlikkus kaob? Et mõista, kui ohutud botuliintoksiini süstid tegelikult on ja milliseid kõrvalmõjusid need võivad põhjustada, konsulteerisime dermatoloogi, ennetava meditsiini arsti Zhanna Al Suleimaniga.

Nii Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Margus Viigimaa kui ka unespetsialist Kene Verniku sõnul on südamehaigused tihti tingitud eluviisist ning kvaliteetse une puudus on nende hinnangul seotud selgelt ka südametervisega.

Kui küsida inimestelt, mis on kiiremini kasvav neuroloogiline haigus maailmas, vastab enamik, et Alzheimeri tõbi. Tegelik vastus aga üllatab – see on Parkinsoni tõbi. Lähemalt kirjutab Confido sisekliiniku juht ja Tallinna Ülikooli professor neuroloog Toomas Toomsoo.

Hea jooksujalatsi valiku puhul on väga lihtne üle mõelda. Kas võtta pool numbrit suurem? Kas rohkem pehmendust on alati parem? Kas metsarajal ja asfaldil ikka tasub joosta sama jalanõuga? Mis hetkest hakkab vana truu tossupaar vigastuste ohtu hoopis suurendama? Mida jooksujalatsi valikul arvestada, selgitab Under Armouri Baltikumi tootespetsialist Jiří Beneš.

Kas teadsid, et seedetraktis toimuv võib määrata, kas tunned ennast õnneliku ja lootusrikkana või hoopis ärevalt ja ärritunult?

Pärast väljakutsuvaid spordisündmusi võib uudistest paraku lugeda, et keegi osalejatest kukkus kokku. Õnnetumal juhul suri. Margus Kiiver on selle omal nahal läbi elanud. Ligi pool tundi pärast Tallinna maratoni lõpetamist kukkus ta infarkti tõttu kokku ja teda elustati kohapeal. „Tagantjärele tasub muidugi küsida, kas minu taustaga oleks pidanud maratonil osalema või mitte,“ viitab Margus varasemale südamehaigusele.

Tänapäeval leiab sotsiaalmeediast hulganisti õpetusi ja nippe, kuidas naistele meeldida ja kohtingumaailmas läbi lüüa. Sageli räägivad erinevatest allikatest tulnud soovitused üksteisele vastu ja lõpuks ei teagi täpselt, mis naistele meeldib ja mis mitte. Kindlam on loetleda need teguviisid, mis tõrjuvad naised eemale ning mida võiks tutvuste loomisel kindlasti vältida.

Tervis Plussi taskuhäälingus on saatejuht Kadi Jaanisoo-Kullal külas psühholoog, nõustaja ja koolitaja Margus Veem, kes tegeleb probleemse seksuaalkäitumisega. Margus on viimased kuus aastat töötanud täiskohaga Viljandi haiglas psühholoogina ja on peagi lõpetamas kliinilise seksuoloogi õpet. „Minu poole võib pöörduda inimene, kes tunneb muret oma seksuaalkäitumise pärast. Kui inimene saab abi, ei pruugi teisi kahjustavat käitumist tulla.“

Kondiitritoodete ja võiete valmistamisel kasutatakse sageli palmirasva, kuna see on odav, hästi töödeldav ja annab toodetele soovitud tekstuuri. See aga tekitab õigustatud küsimuse, kas selline rasv on seotud ka tervisele kahjulike transrasvadega ning millist rolli mängib hüdrogeniseerimine. Toitumisnõustaja Maarjan Rand avab, mida need mõisted tegelikult tähendavad.

Allergia on tavalisem, kui arvata oskame – heinapalavik, tolmulestade põhjustatud nohu, loomakarvadest hoogu saavad vesised silmad – need puudutavad miljoneid inimesi üle maailma. Pikka aega olid allergiavastased ravimid kompromiss: sümptomid vähenesid, aga inimene muutus sageli uniseks ja aeglaseks. Kaasaegne allergiakäsitlus on muutunud. Enam ei pea sümptomeid lihtsalt taluma – eesmärk on tunda end normaalsena ka allergiahooajal. Bilastine STADA 20 mg peegeldab just seda mõtteviisi pakkudes tõhusat leevendust ilma liigsete ohverdusteta.

Eestis sureb endiselt kõige rohkem inimesi südame-veresoonkonna haigustesse. Need ei taba meid üleöö ega ka tühja koha pealt, vaid kujunevad paljuski märkamatult aastakümneid viljeletud elustiili najal. Kardioloog Margus Viigimaa selgitab, milline on tervislik kolesteroolitase ja mida saavad inimesed oma südame heaks ise ära teha.

Nartsissistlikust isiksusest rääkides tuleb teha vahet, kas jutt käib häirest või omaduste kogumist. Nartsissismi definitsioon on küllaltki lai ja elab oma elu, tähendades inimestele erinevaid asju. Kui näiteks paanikahoo või hallutsinatsioonide korral on võimalik hinnata, kas neid esineb või mitte, siis isiksusehäirete määratlemine on veidi keerulisem. Kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo selgitab, kas nartsissistlikud inimesed võivad muutuda ja kuidas nendega toime tulles ise mitte mõistust kaotada.

Kas pole mitte tore, et iga uus hommik annab meile võimaluse teha järgmine samm soovitud eesmärgi suunas. Üks tähtis hommiku osa on toitev hommikusöök, mis annab päevale suuna ja aitab ka ülejäänud päeva vältel paremaid toiduvalikuid teha.

Kui kilosid koguneb liiga palju, kasvab igapäevane koormus liigestele. Väsimus avaldub vaikselt – kõigepealt tekib hommikune jäikus, siis krudisev tunne trepist üles minnes, kuni ühel hetkel muutub lihtne kõndimine ebamugavaks pingutuseks.

Pärast operatsiooni on tavaline, et patsient tunneb valu. See on organismi normaalne reaktsioon, sest lõikuse tõttu tekkinud haav nahas, lihastes või siseorganites stimuleerib valuretseptoreid. Põhja-Eesti Regionaalhaigla õenduskvaliteedi spetsialist Helen Valk selgitab, miks ei tohiks valu kannatada ja millist rolli mängivad taastumisel valuvaigistid.

Kindlasti oled kuulnud kehamassiindeksist, millest on saanud tervislikkuse mõõdupuu. Paraku ei pruugi normaalkaal olla alati märk keha parimast funktsionaalsest vormist, millega tüürida tervena vananemise poole. Vaja on vastupidavust, jõudu, tasakaalu ja painduvust.

Esimene kohting tekitab alati palju küsimusi ja võib põhjustada ka palju stressi. Neuroloogi ja psühhoterapeudi dr Julius Neverauskase sõnul võib esmakohting olla eriti pingeline inimeste jaoks, kellel esineb sotsiaalset ärevust või kellel on probleeme enesehinnanguga. Millised on eksperdi soovitused esmakohtingu õnnestumiseks?

„Momentumi“ kolmanda hooaja viimases saates on Amani Kiivikal külas kettagolfi kahekordne maailmameister Kristin Lätt, kes on spordis alati ambitsioonikas olnud, aga arvas tõsimeeli, et sportlast temast ei saa. „Imelikul kombel jõudis minuni kettagolf, mis oli esialgu lihtsalt vahva mäng,“ meenutab ta karjääri algust.

Ühe inimese jaoks on parim jõusaal see, kuhu saab minna ka keskööl. Teise jaoks see, kus saab ka tipptunnil trenni rahulikult teha. Kolmas valib aga klubi selle järgi, kas seal käivad „tõsised trennitegijad“ või hoopis influencer’id, kes telefonid käes peegli ees sotsiaalmeediasse sisu toodavad.

Emilial (22) ja Andral (23) oli parajasti käsil gümnaasiumi viimane kevad – lõpueksamid, tulevikuplaanid ja värskelt tärganud noor armastus. Annabel (26) rändas ringi, avastas maailma ja tundis, et elab parimat elu. Ja siis tabas noori naisi raputav elukeeris – vähidiagnoos.

LHV Maijooks jõuab iga nädalaga lähemale ja Tervis Plussi trennieksperimendis osalev Anneli Lahe ütleb ettevalmistuste kohta ausalt, et süsteem toimib… mingil moel. Annelit võib pidada kõndimise entusiastiks ja nii on tal ka maijooksu 7kilomeetrine distants plaanis läbida kõndides. Kui iseseisvaid treeninguid ei ole tihedasse graafikusse mahtunud nii palju kui tahaks, siis uute söömisharjumuste kohta võib küll öelda „täitsa uus Anneli“.

Petmine võib olla üks valusamaid reetmise vorme suhtes ja kui tegemist on emotsionaalse petmisega, muutub olukord veelgi segasemaks. Tõsi on see, et truudusetus ei tähenda alati seksi või pikaajalist kirglikku füüsilist suhet, emotsionaalne suhe kolmanda osapoolega võib olla romantilisele suhtele sama kahjulik kui füüsiline suhe. Mis teeb selle suhet kahjustavaks, kuidas see erineb lihtsalt sõprusest ja miks üldse inimesed oma partnerit emotsionaalselt petavad?

Kuigi insuliiniresistentsust seostatakse eelkõige teist tüüpi diabeediga, on selle mõju organismile laiem. Rahvusvahelises uuringus leiti, et insuliiniresistentsus võib suurendada mitme levinud vähivormi ohtu. Kõige silmatorkavam oli seos emakakehavähi puhul – insuliiniresistentsusega inimestel oli koguni 134 protsenti suurem risk.

Kaalukirurgia on tõusuteel, samuti levivad süstid, kuid inimesed kaotavad kaalu ka vanal heal viisil – söövad vähem, kulutavad rohkem. Kaalulangusega kaasneb tihti aga ka ebameeldivusi, näiteks liignahk, alla vajunud põsed ja nii edasi. Vaatame, mida kaalukaotus võib kaasa tuua ja kuidas seda parandada.

Neerufunktsiooni halvenemine ei anna sageli endast märku enne, kui oluline osa neerude töövõimest on juba pöördumatult kadunud. Samal ajal tuleb paljudele üllatusena, et neeruprobleemid ei ole enamasti tingitud neeru enda haigustest, vaid kõige sagedasemad mure tekitajad on hoopis kõrge vererõhk ja diabeet.

Arsti vastuvõtul võib tekkida kiusatus oma elu ja harjumused natuke ilusamaks rääkida. Võib-olla jõudsid viimase kuu jooksul trenni vaid korra või paar, aga arstile seda tunnistada ei taha. Või oled sel nädalavahetusel tavapärasest rohkem veini nautinud. Sellised hetked on inimlikud, aga pea meeles, et arstid ei esita küsimusi selleks, et hinnanguid anda või pead vangutada. Mida ausamalt räägid oma sümptomitest ja elustiilist, seda paremini oskavad nad sind aidata.

Regulaarne pesemine ja hea hügieen on olulised, aga on leitud, et nii liiga harvast kui ka liiga sagedasest duši all käimisest võib olla rohkem kahju kui kasu. Kuidas hügieeni eest õigesti hoolt kanda, nii et keha püsiks puhas ja värske ning nahk särav ja terve?

HPV ehk inimese papilloomiviiruse „nägu“ on viimase kümnendi jooksul väga palju muutunud. „Avalikkuses räägitakse HPV-st peaaegu eranditult emakakaelavähi kontekstis. Seega jääb mulje, nagu oleks tegemist eelkõige naiste probleemiga. See aga ei vasta enam ammu tegelikkusele,“ viitab onkoloog Sandra Kase. HPV-ga nakatudes võib haigestuda ka suu- ja neeluvähki, häbemevähki, peenisevähki ja pärakuvähki. Samuti põhjustab HPV nahal soolatüükaid ja kondüloome.