
Audioartikkel
Tervis Pluss
5259 artiklit
Kõik artiklid
Stress mõjutab mehi ja naisi erinevalt. Kui pikaajaline stress võib mehed füüsiliselt haigeks teha, siis naistel kipub kannatama rohkem vaimne pool. Miks see nii on ja kuidas erinevad meeste ja naiste puhul stressi maandamise meetodid, selgitab Tallinna Ülikooli terviseteadlane ja treener Karmen Reinpõld.
Skolioos ehk vildakselgsus on lülisamba külgsuunaline kõverdumine, millega kaasneb lülisamba rotatsioon ehk pöördumine. Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeut Anastassia Šipilova räägib, miks on oluline märgata lastel ja noorukitel skolioosi võimalikult vara ning millised on tänapäevased ravivõimalused.
Enda piiride väljendamine on ühtaegu ennast ja teisi väärtustav käitumine. Piire seades kaitsed end liigse „kulumise“ või teiste poolt „kulutada saamise“ eest ning oled teiste suhtes aus oma võimaluste ja motiivide osas. Piiride kehtestamine on see osa suhtlusest, kus sa annad ümbritsevatele märku, mis on sinu jaoks sobiv ja mis mitte.
Inimese papilloomiviirus ehk HPV on väga levinud viirus, millega puutub elu jooksul kokku suur osa inimestest. Enamik HPV-nakkusi taandub iseenesest, kuid osa võib organismis püsima jääda ja põhjustada aastate jooksul rakumuutusi, mis võivad viia vähini.
Tervist kipume tihti võtma iseenesestmõistetavana, just nagu emasid. Liiga tihti meenuvad nad päriselt vaid kord aastas, kui on aeg tervisekontrolli minna või emadepäeva tähistada. Toome välja kolm levinud terviseprobleemi, mis puudutavad tihti naisi ja emasid ning võivad olla pärilikud.
Teadlased otsivad üha uusi võimalusi haiguste ennetamiseks, varasemaks avastamiseks ja tõhusamaks raviks. Millistele valdkondadele pööratakse praegu kõige rohkem tähelepanu ja millised teadussaavutused võivad lähiaastatel muuta patsientide elu?
Ilmselt on paljudele tuttav olukord, kus tööpäev on küll lõppenud, kuid vaba aja nautimise asemel keerlevad mõtted pooleliolevate ülesannete, järgmise päeva kohustuste või vastamata e-kirjade ümber. Kuidas anda ajule märku, et töö võib homseni oodata ning päriselt puhkerežiimile lülituda, selgitab Meliva psühholoog Laura Malm.
Kui oled üks neist, kes hommikuti kiirustades unustab süüa, piirdub vaid tassitäie kohviga ja mõtleb toidule alles lõunaajal, on toitumisspetsialistidel sulle halbu uudiseid.
Südamehaigused annavad endast üldjuhul märku juba enne tõsisemat tervisekriisi. Riskitegurite olemasolul tuleks kindlasti minna oma tervist kontrollima. Millised aga on südamehaiguste varajased märgid naistel ja meestel?
Iga päev toimuvad meie kehas miljardid reaktsioonid – rakud töötavad, taastavad end ja kõrvaldavad kahjustusi. Aja jooksul need protsessid aeglustuvad ja seda nimetamegi vananemiseks.
Unusta sotsiaalmeedias levivad tervisetrendid, mis lubavad pikemat elu. Teadus on jõudnud üksmeelele, et üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise pikaajaliseks tervise toetamiseks on süüa rohkem ube.
Unetus, uinumisraskused ja ebakvaliteetne ööuni on probleemid, mis tumestavad igapäevast tegutsemisvõimet ja laastavad tervist paljudel inimestel. Enne kui haarata melatoniini või unerohu tablettide järele, tasuks ära proovida leebemad abilised, mis ei tekita sõltuvust ja võivad sageli olla piisavad, et õhtul kiiremini uinuda ja hommikuni sügavamalt magada.
Suhtlusoskused tulevad enamasti kaasa meie perekonnast. Kuna peame oma suhtlusviisi normaalseks, siis me ei pruugigi märgata, kui see teisi häirib. Kindlasti tead kedagi, kes jututeemad monopoliseerib, üritab oma lugudega teisi üle trumbata või lihtsalt vaikib, kui talle midagi ei sobi. Kuidas on sinuga, kas oled märganud enda juures mõnda suhtlemisharjumust, mis tegelikult sulle kuidagi kasuks ei tule?
Tavaliselt peetakse D-vitamiini puuduse väljenduseks väsimust ja immuunsuse langust, kuid tegelikult paneb päikesevitamiini kroonilises nappuses elamine korraliku põntsu nii kehale kui ka vaimule. Psühhiaater Mari Järvelaid nimetab D-vitamiini organismi strateegiliseks vitamiiniks ja selle vaegust üha suurenevaks globaalseks probleemiks.
Tugevad ja treenitud kerelihased parandavad üleüldist sooritust mis iganes trennis või füüsilise tegevuse puhul. Samas jääb kõhulihaste treenimine sageli trenni lõppu, mil inimene on juba väsinud. Tegelikult ei pea kõhulihaste trenn olema keeruline ega võtma ka ülearu palju aega. Õige tehnika puhul piisab vaid viiest minutist tublist pingutusest.
Esimene kohting tekitab alati palju küsimusi ja võib põhjustada ka palju stressi. Neuroloogi ja psühhoterapeudi dr Julius Neverauskase sõnul võib esmakohting olla eriti pingeline inimeste jaoks, kellel esineb sotsiaalset ärevust või kellel on probleeme enesehinnanguga. Millised on eksperdi soovitused esmakohtingu õnnestumiseks?
Vahel on pärast rasket päeva kõige paremaks lohutuseks sõbra või partneri kallistus. Kuidas ja mis määral toetab füüsiline kontakt inimese vaimset ja füüsilist tervist?
Meie veresuhkru tase on päeva jooksul muutumises. Kui oleme näljased, meie veresuhkur enamasti langeb ja süües tõuseb taas. Küll aga mõjutab veresuhkru kõikumine meie tervist mitmel moel ja sellepärast tuleks veresuhkru tase hoida päeva jooksul võimalikult stabiilsena. Siin on mõned muutused, mis võivad kehas toimuda, kui veresuhkur on kõrge ja vastupidiselt madal.
Kreatiin on üks populaarsemaid ja enim uuritud toidulisandeid, mis mängib olulist rolli lihasjõu ja vastupidavuse arendamisel. Kreatiini seostatakse küll eelkõige spordiga, kuid lisand aitab peale treeningutulemuste parandada ka ajutegevust ning aeglustada vananemisega seotud protsesse. Uuest uuringust on selgunud, et lisaks kõigele muule võib kreatiin aidata ennetada vähki.
Rahvakeeli öeldakse, et Eesti mehed surevad liiga varakult kahel põhjusel: istuv elustiil ja liigne sealiha söömine. See pole küll kogu tõde, aga kahjuks on selles oma tõetera sees. Punase ja töödeldud liha rohke söömine võib tekitada vähki ning seda seostatakse ka südame-veresoonkonnahaigustega. Seetõttu tuleks punast liha süüa mõõdukalt ja osa sellest tasub asendada väherasvase, töötlemata linnulihaga. Meeste tervise kuul tasub üle vaadata ka igapäevased valikud toidulaual.
Uued suhted algavad sageli tormiliselt ja tohutu elevusega. Mõlemal on liblikad kõhus ja ei jõua ära oodata, mil uuesti üksteist näha saab. Aja pikku harjume aga partneriga ära ja kui unustame argielu kõrval oma suhte eest hoolt kanda, on kirg kiire kaduma. Seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa selgitab, kuidas taastada suhtes kirg ja mida teha, et see uuesti kaotsi ei läheks.
Trennis käimine on üks tervisliku eluviisi alustaladest. Kui treenid jõusaalis, tuleb arvestada, et vahel tuleb ikka ette olukordi, mis panevad kulmu kergitama. Uurisime lugejatelt, millised on nende kõige ebameeldivamad kogemused jõusaalis ja selgus, et etteheiteid on omajagu.
Keset ööd või mitu tundi enne äratust ärkamine on levinud mure, mis üldiselt laheneb aja jooksul iseenesest. Kui aga märkad, et avad juba mõnda aega silmad iga öö samal kellaajal – sageli just kella kolme paiku –, võib olla aeg oma harjumused ja elustiil põhjalikult üle vaadata.
Närvisüsteem juhib suurt osa sellest, kuidas me end iga päev tunneme, olukordadele reageerime ja vaimsest pingutusest taastume. Ometi ei pruugi me märgata, et närvisüsteem vajab teadlikku hoolt enne, kui unekvaliteet käib alla, ärevus kasvab üle pea või väsimus muutub krooniliseks.
Jalgade tervisele mõtleme sageli alles siis, kui jalad väsivad, jalanõud muutuvad ebamugavaks ja kõndimine hakkab tekitama vaevusi. Aga kas peaksime ootama probleemide tekkimiseni, enne kui hakkame oma jalgade eest hoolitsema? Kas õigesti valitud jalanõud ja individuaalsed ortopeedilised tallatoed võiksid olla osa igapäevasest tervise eest hoolitsemisest?
Jõusaalis vigastuste vältimine pole ainult hea õnne või tugeva keha küsimus – mängus on nii tähelepanu, tehnika, taastumine kui ka terve mõistus. Personaaltreener Raul Köster on oma aastatepikkuse kogemuse jooksul näinud omajagu olukordi, kus kerge hooletus, liiga suur innukus või teadmatus on viinud inimesi eesmärkidest hoopis kaugemale. Rääkisime lähemalt sellest, kuidas vältida jõusaalis levinud vigu ja mida teha, et päriselt tulemusteni jõuda.
Rasvkude ei jaotu kehas kõigil ühtemoodi: osal inimestest ladestub see rohkem kõhu ümber, teistel aga puusadele ja reitele. Uuest teadusuuringust on selgunud, et rasv ja selle paiknemine ei mõjuta üksnes kehakuju või enesetunnet, vaid võib anda olulist teavet ka terviseriskide, sealhulgas vähi tekkimise tõenäosuse kohta.
Kaenlaaluste ja kubeme nahk võib muutuda tumedamaks igapäevastel põhjustel, näiteks hõõrdumise, raseerimise või ärrituse tõttu. Ent nahavärvi muutus võib olla ka signaal organismis toimuvatest muutustest, mis nõuavad tähelepanu.
Nartsissistlikust isiksusest rääkides tuleb teha vahet, kas jutt käib häirest või omaduste kogumist. Nartsissismi definitsioon on küllaltki lai ja elab oma elu, tähendades inimestele erinevaid asju. Kui näiteks paanikahoo või hallutsinatsioonide korral on võimalik hinnata, kas neid esineb või mitte, siis isiksusehäirete määratlemine on veidi keerulisem. Kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo selgitab, kas nartsissistlikud inimesed võivad muutuda ja kuidas nendega toime tulles ise mitte mõistust kaotada.
Meeste tervise kuu puhul küsiti valitsuse pressikonverentsil ministritelt, millal nad viimati oma tervist kontrollisid. Vastustest selgus, et välisminister Margus Tsahkna on muu hulgas pidanud töötervishoius selgitama, miks ta oma tööandjalt kunagi kiita ei saa. Taristuminister Kuldar Leisi tervisel aitab aga silma peal hoida arstist tütar.
