Peaaegu kõigil inimestel on kuklas mingi väike või suur unistus. Mõni tahaks surfama õppida, teine minna üksinda reisile, kolmas kirjutada raamatu, matkata läbi Eesti või lihtsalt veeta ühe öö lageda taeva all. Mõni unistus on täiesti pöörane, näiteks saada miljardäriks või kolida troopilisele saarele kitsi kasvatama. Mõni on aga üllatavalt lihtne ja täiesti tehtav, lihtsalt argirattas kipub see aina hägusesse tulevikku edasi lükkuma. Võta sel suvel oma nimekiri ette ja tee vähemalt üks unistus teoks!

„Kui olen väsinud ja midagi teha ei jõua, siis ongi nii! Põhjuseks ei ole minu vähene pingutamine, vaid vahel lausa vastupidi,“ selgitab Katerina haigust, mis võtab lihasjõu. Ta on põdenud 16 aastat harva esinevat immuunhaigust müasteenia. Ravi sellele haigusele pole.

Toiduohutus algab palju varem, kui pann pliidile jõuab. Tegelikult juba poes ostukorvi täites ja hiljem kodus toitu külmikusse ladudes. Pikalt toatemperatuuril seisvas toidus hakkavad kiiresti paljunema ka bakterid, mis ei muuda toidu välimust ega lõhna, aga tekitavad toidumürgitust.

Kas tehisintellekt võiks märgata vaimse tervise halvenemist enne, kui inimene ise aru saab, et midagi on valesti? Just sellele küsimusele otsivad vastust HeBA kliiniku ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlased möödunud nädalal startinud ulatuslikus üle-eestilises uuringus. Kliinilise uuringu juht Ain Aaviksoo rõhutab, et eesmärk ei ole luua tehisintellektist terapeuti ega arsti asendajat. Pigem püütakse mõista, kuidas tehnoloogia võiks aidata inimestel oma heaolu paremini jälgida ning märgata võimalikke ohumärke enne, kui need viivad läbipõlemise, ärevuse või depressioonini.

Kindlasti oled kuulnud soovitust süüa päeva jooksul mitu väikest einet, et ainevahetus oleks pidevalt töös. On teada, et kiire ja hästi toimiv ainevahetus aitab hoida tervislikku kehakaalu ja ennetada haiguseid. Teadusuuringutest on aga selgunud, et üle kolme korra päevas söömine ei pruugi avaldada soovitud mõju ja harvemad söögikorrad võivad tuua samaväärse või isegi parema tulemuse.

Kas oled kunagi mõelnud, kui palju tööd teeb sinu maks iga päev? See vaikselt tegutsev „keemialabor“ sinu kehas filtreerib mürke, töötleb rasvu, salvestab energiat ja hoiab ainevahetuse tasakaalus. Aga mis juhtub siis, kui maks väsib ja on kurnatud?

Tervis Plussi suveprojekt „Sel suvel võtan ette!“ kutsub sind esitama endale väljakutse, mis võib teha su suve rõõmsamaks, tervemaks ja meeldejäävamaks. Kui tahad teha midagi tõeliselt lihtsat, aga üllatavalt kasulikku, siis võta ette liftivaba suvi. See tähendab väikest lihtsat reeglit: igal võimalusel käid ainult trepist. Liftid ja eskalaatorid jäävad puhkusele. Sina liigud jalgade jõul!

Suvised suurkontserdid ja festivalid pakuvad võimsaid elamusi, kuid vahel jääb muusika saatma ka järgmisel hommikul. Kui tunned, et pärast kontserti on kõrvus vilin või kuulmine justkui „vati sees“, tasub seda võtta kui märki, et kõrvad said liiga suure mürakoormuse.

Kõrge vererõhk ehk hüpertentsioon on levinud probleem kogu maailmas. Vererõhu tõusu põhjustavad paljud tegurid, sealhulgas toitumine, stress, uni ja isegi keskkonnamõjud, nagu näiteks õhusaaste. Aja jooksul võib kõrge vererõhk suurendada südamehaiguste ja insuldi riski.

Kui lasteaiaõpetaja Reena Uusmets (51) kümmekond aastat tagasi Parkinsoni tõve diagnoosi sai, ei osanud ta sellest suurt midagi arvata, sest see pidi olema ju vanade meeste haigus. Täna ütleb ta, et sestpeale eluaegne kaaslane nimega Parkinson on talle lausa uue elujulguse, hobid ja sõbrad andnud.

On laialt levinud arusaam, et täispiim ja täispiimatooted on oma suure rasvasisalduse tõttu pigem ebatervislik valik. Ometi ei kinnita teadusuuringud seda teps mitte. Miks eelistada just rasvasemaid piimatooteid?

Menopausile eelnev perimenopaus ja järgnev postmenopaus on naise elu loomulikud etapid, mis on seotud oluliste hormonaalsete muutustega organismis. Östrogeenitaseme langus põhjustab mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas kuumahooge, öist higistamist, unehäireid, meeleolumuutusi ja keskendumisraskusi. Kõige sagedasemaks ja ebamugavamaks kaebuseks on kuumahood ning öine higistamine, mida kogeb kuni 88% nii peri- kui ka postmenopausis naistest.

Eesti inimeste südametervis on viimaste kümnendite jooksul märgatavalt paranenud ning südame-veresoonkonna haigustesse suremus on langenud koguni 70 protsenti. Ometi näeb PERHi südamekeskuse kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja dr Martin Serg, et murekohad pole kadunud. Intervjuus räägib dr Serg, miks on kõrge vererõhk ja kolesterool „vaiksed tapjad“, miks noored oma terviseriske alahindavad ning mida saaks iga inimene juba täna teha, et elada kauem ja tervemalt.

Seemnepurse ehk ejakulatsioon tähendab sperma vabanemist peenisest orgasmi ajal. On mitmeid põhjuseid, miks inimene ei pruugi pikka aega ejakuleerida. Mõned teevad seda teadlikult isiklike või religioossete veendumuste tõttu, teised hoiduvad ejakulatsioonist viljakuse suurendamiseks. Samuti võivad teatud terviseseisundid muuta ejakulatsiooni keeruliseks või võimatuks. Kas seemnepurske puudumine pikema aja vältel on tervisele kahjulik?

Maast madalast pühendunult sporti teinud Liis Reimand on üks Kopli Sörgi asutajatest, kuid liikumise uue tähenduse avastas ta pärast ootamatut infarkti.

Kui vaatame televiisorist jalgpallimatši, näeme osavaid sööte, kiireid spurte ja emotsionaalseid väravaid. Märksa vähem mõtleme sellele, milline maraton toimub samal ajal mängijate organismis.

Tervis Plussi suveprojekt „Sel suvel võtan ette!“ kutsub sind esitama endale väljakutse, mis muudaks su suve aktiivsemaks ja meeldejäävamaks. Sel korral kutsume sind matkama üksi, pere või sõpradega. Eesmärk on anda kehale loomulikku liikumist, ruumi argimürast eemalduda ja lihtsalt uusi põnevaid kogemusi keset kaunist loodust.

Ärkad hommikul üles ja peas keerleb unes nähtud armudraama: partner pettis sind või olid hoopis sina see, kes üle aisa lõi. Enne kui hakkad oma suhte pärast muretsema, tasub hetkeks pidurit tõmmata. Petmisunenäod ei tähenda tingimata, et midagi on suhtega lootusetult pahasti, kuid unenägude analüütiku sõnul võivad need anda vihjeid tunnete ja murede kohta, millele sa ärkvel olles tähelepanu ei pööra. Millele unes nähtud petmine vihjata võib?

Müasteenia ehk Myasthenia Gravis on haruldane autoimmuunhaigus, mis avaldub skeletilihaste nõrkuses ja kiires väsimuses. „Ma ei teadnud, mida see haigus tähendab. Ma ei olnud kuulnud, et kellelgi võiks olla müasteenia ja ei teadnud, kuidas ma endaga käituma peaksin,“ meenutab Ulve, kes sai diagnoosi 28 aastat tagasi. Haigusega elamine on jätkuvalt väljakutse.

Paljud inimesed jõuavad treeneri või toitumisnõustaja juurde sama murega: nad söövad vähe, teevad trenni, pingutavad, aga kaal ei liigu. Personaaltreener ja toitumisnõustaja Monika Kahro sõnul ei ole probleem enamasti selles, et inimene ei pingutaks. Sageli on puudu lihtsad baasteadmised.

Tervis Plussi suveprojekt „Sel suvel võtan ette!“ kutsub sind esitama endale väljakutse, mis võib teha su suve rõõmsamaks, tervemaks ja meeldejäävamaks. Kuidas oleks, kui teeksid sel suvel oma kehale ja vaimule väikese puhkuse ka alkoholist? Mitte sellepärast, et peab, vaid et näha, mis muutub: kas uni läheb paremaks, kas energiat tuleb juurde, kas hommikud on kergemad.

Seksuaalse iha ehk libiido langust võivad põhjustada paljud tegurid – alates toitainete puudusest kuni liigse suhkru tarbimiseni. Paljude inimeste puhul on aga peamiseks süüdlaseks hormonaalne tasakaalutus, mille vallandab kõrgenenud kortisooli tase.

Võib öelda, et Cristiano Ronaldo on staarjalgpallur, kelle tegemisi ja rutiine jälgitakse suure huviga nii jalgpalliväljakul kui ka vabal ajal. Kui fännid esimest korda fotodelt Ronaldo mustaks värvitud varbaküüsi märkasid, pakkus see palju kõneainet.

Alkoholi tarbimine mõjutab kõiki kehas toimuvaid elutähtsaid protsesse aju tegevusest, endokriinsüsteemi, ainevahetuse ja veresuhkru sisalduse reguleerimiseni välja. Mõjust ei pääse ka meie sooritus ja tulemused trennis. Personaaltreener Keio Korbe selgitab, kas pärast raju pidu on mõtet järgmisel päeval jõusaali tulla ja kuidas muidu tervislikke eluviise viljelevad inimesed end märkamatult sõltuvusse joovad.

Suvevaheajal veedavad lapsed rohkem aega õues ning aktiivne liikumine suurendab paratamatult ka vigastuste ohtu. Eriti on viimastel aastatel sagenenud elektritõukeratastega seotud õnnetused, mille tagajärjel vajatakse sageli esmaabi ja haavahooldusvahendeid. Apteeker annab nõu, kuidas kergemate vigastuste korral lapsele esmaabi pakkuda.

Hea ööuni mõjutab meid palju: ärkamine ja hommik on kergemad, mõte liigub paremini ja energiat on rohkem. Kui aga uni öö jooksul korduvalt katkeb, on mõju kiiresti tunda. Voodist välja saamine on katsumus, võivad tekkida isud ja ärevus ning ärrituvus hiilivad kergemini ligi.

Kas Eesti vaimse tervise abi süsteem vajab muutusi? Kindlasti. Perearstina näen iga päev, kui hädasti neid vaja on. Kas järgmisest aastast kehtima hakkav kohustuslik e-konsultatsioon lahendab patsientide jaoks probleemi? Ei, kui selleks ajaks puudub terviklik süsteem.

Uus uuring näitab, et naised eelistavad magamistoa akrobaatikale mugavust, lähedust ja naudingut.

Tervist toetav toitumine ei tähenda vaid vitamiinide ja mineraalide jälgimist. Meie keha vajab iga päev kolme põhilist makrotoitainet: süsivesikuid, rasvu ja valke. Viimane neist on eriti oluline, kui eesmärk on langetada kaalu või kasvatada lihaseid. Lähemalt selgitab Confido toitumisterapeut Victoria Palusaar.

Paljud inimesed ootavad jahedal kevadel või sajusel suveajal pikisilmi, et ilm muutuks soojaks. Migreenikutele võib ilmamuutus tähendada aga järjekordset ränka peavaluatakki, sest kuni kolmandik migreenipatsiente on ilmaolude ja eriti nende vaheldumise suhtes tundlikud.