„Kui olen tasakaalus, on kõigil ümberringi parem,“ räägib Maarja-Liis Ilus (45) enda jaoks selgeks mõeldud tõest. „Kui tunnen, et mingid asjad ajavad närvi, siis tuleb see – vähemalt minul – ikkagi minust endast.“

Intiimelus võib olla hetki, millest ei räägita isegi oma kõige lähedasematele sõpradele, kuid mis jäävad kummitama aastateks. Need naised räägivad filtrita oma kõige meeldejäävamatest seksikogemustest, mis on kohati šokeerivad ja jäänud eredalt meelde.

Igaüks, kes plaanib soojamaapuhkust või ootab igatsusega Eestimaa päikest, et saaks särgi seljast visata ja nahal päikest tunda, võiks teada tervisliku päevitamise uutest suundadest. Nii naiste kui ka meeste seas koguvad üha enam poolehoidu läbipäevituvad riided.

Eile õhtul jõudis Eesti kinodesse kultusfilm „Saatan kannab Pradat 2“. Sel puhul toimusid Mustamäe Apollo kinos Anne & Stiili eriseansid, mis meelitasid kohale kahe väljamüüdud saali jagu huvilisi.

Tänapäeval on igaühel meist taskus oma „isiklik telekanal“, mille eetriaeg on piiramatu. Seega on täielik vabadus jagada oma mõtteid, emotsioone, argielu ja ka kõike seda, mida oleks ehk parem mitte avaldada...

Tänapäeva suhtemaailmas on lihtne uskuda, et järgmine suhe võiks olla „lihtsam“ või „õigem“. Aga kas alati tasub alla anda?

Eile esitles Chaneli loovjuht Matthieu Blazy esmakordselt oma nägemust moemaja kuurordikollektsioonist. Moe-show toimus Prantsuse linnas Biarritzis, kus Gabrielle Coco Chanel avas 1915. aastal oma esimese salongi ning esitles oma varaseid kollektsioone.

2006. aastal kinodesse jõudnud „Saatan kannab Pradat“ kujunes kiiresti kultusfilmiks. Nüüd, ligi kaks aastakümmet hiljem, on paslik heita pilk tagasi – kuidas on armastatud näitlejad ajas muutunud?

Kui kunagi võis luhta läinud kosmeetikaostus süüdistada vaid iseenda valesid valikuid, siis tänapäeval võib põhjus olla ootamatu. Järsku on kosmeetikatoode, mille ostsid, hoopis osavalt järele tehtud võltsing?

Miks on nii, et rasketel aegadel tahab osa meist muutuda nähtamatuks, keerates lukku kõik sotsiaalmeedia kontod, teine pool aga riputab krüptilisi ülesvõtteid isegi haiglavoodist: vaadake, minuga on lood ikka lootusetult kehvad.

Hele nahk, sügavat tooni huuled ja nägu raamistavad kulmud moodustavad pilkupüüdva kontrastse tulemuse.

Laupäeval Washingtonis peetud Valge Maja korrespondentide õhtusöök tõi lisaks poliitikale ja turvaintsidendile kaasa ka ootamatu moepoleemika.

Kevadel räägitakse aina valjemini minimalismi asendumisest külluslikuma paletiga. Erksad värvid ja ekstravagantsed pakendid on sellele hea tõestus.

Üks asi, mida algaval puhkuste hooajal kohe kindlasti vaja pole, on muretsemine! Erinevad mustrid ja tekstuurid võivad edukalt koos eksisteerida. Chill!

Filmi „Saatan kannab Pradat“ esimeses osas peab moeajakirja peatoimetaja Miranda põhjaliku monoloogi spetsiifilise sinise tooni kohta. Ja tal on tõsi taga – meie igapäevased värvivalikud riietuses ei ole nii juhuslikud ja tagajärgedeta, kui arvata võime.

„Tunnen ennast nagu sisustusajakirja kaanel!“ ohkab sõbranna, kellega oleme kohvikusse jutustama tulnud. „Pildid on ilusad, aga sisu ei ole.“ Saan aru, mida ta mõtleb.

Oleme märganud, kuidas tihtipeale räägivad naised süütundest, mis neid emadena närib. Ükskõik kui palju pingutad, näib ikka, et see pole piisav. Inglise keeles on selle kohta isegi väljend: mom guilt. Seekord proovime teistpidi. Küsisime hoopis isadelt, mis neil süümekaid põhjustab.

Mõned küpsised nõuavad tõepoolest aega ja kannatust, kuid on ka teisi, mille juures piisab vaid pealehakkamisest.

Koreograaf Ingmar Jõela rändas piltlikult maailma otsa, päriselt trammiliini lõppu, et leida kodu, mis kutsub. Klassitsistlikku kesta peidetud kamber, kus olme jääb ukse taha ja ulme võtab üle.

Lähen Riiga nagu vana sõbra juurde – tean juba, kus on parimad kohad, aga võin ka kindel olla, et linn on vahepeal miskit uut leiutanud. Riia teeb seda hästi: võtab midagi vana ja loob sellest midagi, mida pole kuskil mujal.

Vigursuusataja Kelly Sildaru (24) teab, et kõige olulisem on tunne, et liigud õiges suunas – nii mäel kui ka elus.

Möödunud aasta ei olnud näitleja Viire Valdma jaoks lihtsalt keeruline periood, vaid aeg, mil mitu suurt muutust toimusid korraga – isiklik murdepunkt, pika kooselu lõppemine, ja peagi ka löök, mis sundis elu seiskuma – kasvaja.

„Miks peaks keegi hommikusöögiks suppi tahtma?“ küsib sõber pealtnäha õigustatud küsimuse, kui kuuleb, mis kellaks end objektile vean. Ent kell 6.30 lookleb keskturu vastas parklas juba kahekümnepealine saba, mis pikeneb iga minutiga. Algamas on minu esimene tööpäev vabatahtlikuna supiköögis.

Jay-Z laulusõnad ütlevad, et kui ta sureb, on tema viimaseks sooviks see, et tal oleks peas USA pesaballitiimi Yankeesi müts. Nokkmütsi ajalugu algas tõepoolest spordiväljakutel, kuid jõudis välja rekajuhtide ja popstaarideni.

„Sa pead olema sarmikas, kui tahad, et inimesed sind kuulaksid,“ teab Hendra Raud – ligipääsetavuse aktivist, lektor, vabakutseline produtsent ja näitleja, kelle viimane etteaste oli kehastuda dominatrix’iks. Mees keti otsas, võtab ta rolli kokku. Kõige selle taustal on Hendra elanud neli aastat kauem, kui haruldane geenidefekt sündides „lubas“.

Surfav pingviin, duši all sündida võiv riim ja yolo-elustiil – kuidas need ja palju muud mõjutavad tema uue albumi loomist, räägib Villem Reimann (25), artistinimega villemdrillem.

Tujutõstvaid tegevusi leiad nii kodumaalt kui ka naabrite poolt.

Lapsesaamine on nagu bingoloto. Sul võivad olla nurgad täis, isegi diagonaalid – äge kaaslane, kindel sissetulek –, kuid täismängust jääb ikka ruuduke puudu. Sa ootad ja palud ja loodad, aga õiget numbrit ei tule. Nagu ei tule ka see laps, kellega omal ajal bioloogiatunnis hirmutati – vaatad poisile otsa ja... bingo!

Maikuus avaneval 61. Veneetsia kunstibiennaalil näeb Eesti paviljonis kunstnik Merike Estna maali sündi. Projektiga seotud moedisainer Lilli Jahilo ja komissar Maria Arusoo tunnevad muutumise teemaga südamelähedust. Kolm naist, kelle tõi kokku biennaal, said eelmisel aastal emaks.

„Õnneks sain täpselt nii palju lapsi, kui suudan üksi kasvatada,“ ütles sõbranna eelmisel nädalal. Kuigi mul on suurepärane abikaasa, tundsin end selles mõttes ära, sest ka mind kasvatas ema üksi. See mõttekäik on teadlik riskijuhtimine ja kogemusest tulenev ettevaatlikkus.