„Sel ajal, kui logopeedile läksime, oli ta nagu tavaline terve laps – kõndis ilusti, lihtsalt ei rääkinud...“ Mathiase raske diagnoos tabas ema kui välk selgest taevast. Nüüd elab pere igapäevaelu justkui ajaga võidu joostes – geeniravimit alles töötatakse välja, ent millal lapse seisund võib halveneda, ei tea keegi. „Esimesena annavad Duchenne’i lihasdüstroofia puhul alla jalad, siis käed, kuni võib viia surmani...“

Soov saada rohkem, tahe kuuluda gruppi, põnevus, aga ka lihtsalt arenguline ebaküpsus – need on põhilised põhjused, mida laste puhul vargustega seostatakse. Kahe ema kogemus näitab, kui erinevad võivad lood olla. Spetsialist selgitab, millal on varastamise kujul tegu katsetamisega ja millal probleemiga, mis vajab sekkumist.

Seekordsest vodcasti episoodis leiad kuhajaga inspiratsiooni, mõtteid ja nippe kevadiseks suurpuhastuseks ja kodu korrastamiseks. Liinal ja Liisal on seekord külas Korrastuskunsti looja ja Eesti esimene sertifitseeritud KonMari konsultant Mari-Ann Lumeste.

Kas sa tead, mis õigused ja kohustused sul on, kui pole teise lapsevanemaga abielus või kui lahutate? Millised on su õigused ja kohustused lapse ühise või ainuhooldusõiguse korral? Kuidas arvutatakse elatist? Mis saab sinu varast siis, kui sind enam pole? Või millised on su lapse õigused ja kohustused täiskasvanuna oma seadusliku vanema ees?

Lapse lasteaeda minek on suur muutus nii lapsele kui ka vanemale – vanematena eeldame, et koht, kus väike inimene veedab päevas tunde, on talle turvaline ja meeldiv. Kuidas aga ära tunda piir, mil õpetajad on lapsega liiga üleolevad, kärkivad ning võib-olla kasvatavad neid ka füüsiliselt?

Lapse suust lipsavad inetud sõnad, mida te kodus ei kasuta – uuesti ja uuesti. Paljudele vanematele tuleb see ootamatult, eriti kui peres on seni räägitud viisakalt. Kas tegu on halva eeskujuga, sõprade mõjuga või lihtsalt etapiga, mis tuleb üle elada? Kaks ema räägivad oma kogemusest ja nõu annab spetsialist.

Elukindlustus pakub paljudele vajalikku turvavõrku, kuid sageli nähakse seda kui kallist ja jäika toodet, mis ei arvesta inimese tegelikku eluviisi. Kahe kogenud kindlustuseksperdi loodud Eesti ettevõte Lyfery on seda arusaama muutmas.

„Mu tütar saab augustis seitsmeaastaseks ja peaks minema kooli, kuid olen hakanud mõtlema, kas ta on ikka selleks valmis. Nimelt ei oska ta veel lugeda, kirjutamisest rääkimata. Ka ei tunne ta selle vastu erilist huvi ja sundida pole ma teda tahtnud.“

„Panen ka päeval äratuskella, et ta liiga pikka lõunaund ei teeks,“ lausub Hele-Liis, kelle lapsel on kindel graafik. Tema sõnul tagab pedantne kella jälgimine lapsele pika ööune ja emale rahuliku meele. Regina kogemus on aga vastupidine: temale tekitas pidev kella ja rakenduse jälgimine ainult stressi. „Elan oma elu ja laps on minuga lihtsalt mõnusasti kaasas. Magab, toimetab ja kohaneb igas keskkonnas.“

36st avaldatud kohalikust omavalitsusest jagavad esikohta Alutaguse ja Viimsi vald, nende järel sammub Rakvere linn. Mida nad teistest paremini teevad? Pere ja Kodu analüüsib ning paneb kokku suure edetabeli kõikidest Eesti omavalitsustest, et leida vastus küsimusele: millises Eestimaa otsas on kõige parem lapsi kasvatada? Hindame kohalikku heakorda, koolitee turvalisust, lasteaia- ja koolikohti, tegevusi lastele ja noortele ning peredele mõeldud toetuste suurusi.

Euroopa ei alga kaugelt Brüsseli koridoridest, vaid meie enda kodukohast ja igapäevastest valikutest. Eesti jaoks tähendab Euroopa Liidu liikmesus kuulumist ringi, kus väikeriigi hääl loeb, kus reeglitel on kaal ja kus tulevikku kujundatakse ühiselt ning kriisis ei jääda üksi. Eesti käekäik sõltub otseselt Euroopa ühtsusest ja koostööst.

Audentese e-gümnaasium ei ole kool üksnes neile, kes tahavad õppida kodust, vaid ka neile, kes vajavad paindlikumat viisi hariduse omandamiseks: olgu põhjuseks sportlaskarjäär, töö, välismaal elamine, tervis, neuroerinevused või lihtsalt soov õppida omas tempos.

Sinu köögis leidub palju võimalusi, kuidas mudilane saab sinu toiduvalmistamise ajal mängida, õppida ja tegutseda. Mõne lihtsa mängu või väikese ülesandega püsib järeltulija tegevuses ning saab isegi osa võtta sellest, mis köögis toimub.

„Lapsevanemad kaebasid mu peale linnavalitsuses, sest ma ei osanud vene keelt...“ Viie lapse ema Sille võttis ette kardinaalse elumuutuse – mõned aastad tagasi kolis ta perega Ida-Virumaale, et Kohtla-Järvel hakata eesti keeles õpetama vene emakeelega lapsi.

Nagu paljude geenihaiguste puhul, möödusid Elisabeti esimesed kuus kuud täiesti tavapäraselt – ta oli tragi ja asjalik beebi. Poole aasta pealt tüdruku areng aga järsult aeglustus. „Mu elu muutus ning algas vastuste otsimine,“ meenutab Elisabeti ema Maarja. Tänaseks on ta 11aastane vapper tüdruk, kellele ema ja isa on nii käteks, jalgadeks kui ka hääleks.

„Lapsel ei ole vaja puhkusereisi – millest ta puhkab!?“ „Ma ei viitsi temaga reisil tegeleda.“ „Milleks seda lisaraha kulutada? Ta ei saa isegi aru, kus ta on!“

Hanna tunnistab, et soovitud kehakaalu saavutamiseks on ta söönud vaid korra päevas ning ideaalkaalule lähenedes katkes tema menstruatsioon. Kaalulangetamine on miski, millele ta pidevalt mõtleb, ning teema, mille kohast sisu ta sotsiaalmeediast iga päev jälgib.

Teadagi ei saa beebidele anda kunagi liiga palju lähedust ja sealjuures kaisutamist. Mis puutub aga magamisse ja rahulikku ööunne, lähevad lapsevanemate ja ka spetsialistide arvamused lahku.

Elina elus oli kõik justkui korras, kuni ühel päeval selgus, et tema nimel on 35 000 eurot võlgu. Järgnesid lahutus, purunenud unistused päris oma kodust ja depressioon.

Eesti riiklik sünnitoetuse suurus 320 eurot on muutumata püsinud juba üle 20 aasta. Kõik Eesti 78 kohalikku omavalitsust maksavad aga oma elanikele lapse sünni puhul ka kohalikku sünnitoetust – igaüks oma määras ja viisil. Otsisime välja kõikide omavalitsuste sünnitoetuste suurused tänase seisuga ning asetasime need suuruse järgi ritta. Summade erinevus on jahmatav – kõige väiksem kohalik sünnitoetus on Kehtna vallas vaid 300 eurot, kõige kõrgem aga Tori vallas 1500 eurot.

„Üksnes sellest, et laps oskab enne esimest klassi veidi lugeda või tunneb natuke numbreid, koolieluga kohanemiseks tegelikult ei piisa,“ ütleb Audentese lastekooli juhataja Kerlin Kalda. Ta selgitab, et lapse kooliminek on sujuv ja meeldiv, kui tal on ka julgus abi küsida, oskus keskenduda, oma asjade eest vastutada ja uues keskkonnas hakkama saada.

Riiklik vanemahüvitise süsteem toetab väikese vanusevahega laste sündimist. Vanematele tähendab see aga sageli aastaid, kui elu keerleb vähese une, haiguste, väikeste inimeste suurte tunnete ja olme virvarri keskmes. Neli ema räägivad ausalt sellest, kui palju on sellises elus lähedust ja rõõmu, aga ka väsimust, pinget ja lihtsalt päev korraga hakkama saamist.

Mida populaarsemaks saab kodukoristusteenus, seda suuremaks peavaluks võib osutuda kvaliteetse teenusepakkuja leidmine. Turul liigub professionaalide kõrva hulk kogemuse ja väljaõppeta koristajaid, kes on lihtsalt suurte summade peal väljas. Pahatihti tuleb perel kulutada suur hulk raha ja närvirakke enne, kui õige partneri leiab. Kui üldse leiab.

Viimasel nädalal on palju tähelepanu saanud FC Nõmme Unitedi ja Tallinna JK Legioni teismeliste poiste kohtumine, mis kulges ootamatult vägivaldselt – kähmlust ja solvanguid jagus lisaks mänguplatsile ka selle äärde, kus lapsevanemad omavahel riidu kiskusid.

Mis juhtub inimesega, kui temalt võetakse vabadus, aga antakse võimalus valmistuda uueks alguseks? Hetkel vanglas karistust kandev noor räägib, millised on olnud tema sammud, et vangla-aastate ajal arengu ja töövõimalusteni jõuda. Teine saatekülaline on disainer ja teadlane Reet Aus, kes viib Tallinna vanglas koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega läbi taaskasutusliku loovprojekti.

Katie ärkas ühel ööl kõhuvaluga, mida pidas tugevaks menstruatsioonivaluks. Mõni tund hiljem kiirabiautosse kõndides tundis ta aga midagi oma pidžaamasse kukkumas – see oli tema poeg William.

Aasta hakul võttis Rae vallavalitsus vastu eelnõu, mille järgi kaotati eralastehoidude kulu hüvitamine kõikidele neile peredele, kellele vald pakub munitsipaallasteaia kohta ja kes sellest loobuvad. Sealjuures lubas vallavanem, et Peetri piirkonna lastele Uuesalu lasteaeda enam kohti ei pakuta. Nüüd kurdavad aga mitu vanemat, et neile selline pakkumine siiski tehti. Tagatipuks tabas vanemaid halb üllatus: kui teises külas asuva koha pakkumisest loobuda, jääb laps järjekorras kohast sootuks ilma.

Lastega perede vodcastis tuleb seekord juttu laste toitumisest. Liina ja Liisa-Maria saatekülaliseks on kliiniline toitumisterapeut Marya Hanna.

Väikelaste hirmud on nende arengus tavapärased, kuid mõnikord kujunevad neist seisundid, mis hakkavad piirama nii lapse kui kogu pere igapäevaelu. Millal on tegu mööduva etapiga ja millal ärevushäirega, mis vajab tähelepanu?

Millal teha otsus panna laps kuueaastasena kooli? Kas olulisem on akadeemiline või sotsiaalne areng? Kuidas ma tean, et seda hiljem kahetsema ei hakka? Kas pean lapse selleks Rajaleidja hindamisele viima? Oma kogemust laste varasema kooliminekuga jagavad kaks peret.