icon
icon
Blurred image
Cover image

Audioartikkel

Pere ja Kodu

6541 artiklit

Kõik artiklid

Hea koolilõuna ei tähenda ainult tervislikku toitu, vaid ka keskkonda, kus lastel on hea süüa, ja võimalust oma arvamust avaldada. Uurisime, kuidas koostöö, toiduharidus ja õpilaste kaasamine aitavad kujundada paremat koolitoidukultuuri.


Tänapäeval on suur osa suhtlusest liikunud internetti erinevatesse rakendustesse. Isegi mõte, et noor peaks suhtlema kellegagi silmast silma või telefoni kõne teel, tundub paljudele ületamatult hirmutav. See peab paika ka koolilaste puhul, kelle suhtlus on kolinud peaasjalikult WhatsAppi ja teistesse sarnastesse äppidesse.


Kui Eesti lasteaia- ja koolilastelt küsiti, millise unistuse nad tahaksid koos oma rühma või klassiga ellu viia, ei soovinud keegi mõnd kallist vidinat. Unistused räägivad lihtsatest asjadest: minna koos loodusesse, sõita loomaaeda, ehitada legodega, luua kooli vaikne nurk lugemiseks ja aidata kodutuid kasse.


Lumi-Ly (3) on ema sõnul aktiivne laps. „Ta on terane, iseteadlik ning tõeline väike õigusemõistja. Keegi, kes teda täna kohtab, ei oskaks ilmselt arvata, et tüdruk sündis neli kuud enne tähtaega, kaaludes vaid 670 grammi,“ räägib tema ema Reelika. Kuigi praegu on kõik hästi, möödusid Lumi-Ly esimesed elukuud haiglas ning vanemad ei teadnud, kas tütar üldse ellu jääb.


Sul on miljon asja plaanis ja raskusi juba olemasolevate kohustuste õigeks ajaks täitmisega. Saad hakkama! Kuid siis ilmub keegi, kes palub abi või ulatab lisakohustuse. Selle asemel et teha mõistlik otsus ja keelduda, vaatad niigi täispikitud kalendrisse ning vastad jah. Miks me seda teeme ja kuidas seda samm-sammult muutma hakata?


Paljud vanemad usuvad endiselt, et piimahambaid pole vaja ravida, sest varem või hiljem kukuvad need niikuinii välja. Läänemere Hambakliiniku hambaarsti Laura Savitski sõnul on see üks sagedasemaid ja paraku ka kahjulikumaid eksiarvamusi.


Kui poeg hakkab rohkem trenni tegema, oma tuba koristama ja tulevikuplaane pidama, ei hakka lapsevanem ilmselt esimese asjana uurima, kas selle taga on mõni naistevihkajast internetistaar. Ometi võib sama sisulooja, kelle nõuanded on poisi enesetunnet parandanud, õpetada talle ka seda, et naised tahavad ainult rikkaid mehi, suhted on võimuvõitlus ja „õige mees“ ei tohi kunagi nõrkust näidata.


Ilmad lähevad järjest külmemaks ja juba on esimesed lumehelbedki maa peale jõudnud. Meie põhjamaised talved on kohati üsnagi karmid, ent kosutavad beebi immuunsüsteemi ja muudavad une eriti magusaks. Selle taga, millise varustusega oma silmatera pakase kätte viia, seisab aga vaat et terve teadus.


Möödunud suvel oli mul plaan, et kuna kõik lapsed on pikal koolivaheajal kodus, siis miks mitte juurutada uusi harjumusi ja lihvida oskusi. Nüüd on mul kolm teismelist, kes saaks tööd igas õigusbüroos.


Vähem kui kümne aasta pärast on spetsialistide hinnangul suur osa identiteedivargustest seotud just tehisintellekti arenguga. Seda suuresti tänu sotsiaalmeediaajastule, kus valitseb suur jagamiskultus, ent jäetakse tähelepanuta, et valedes kätes võib ka süütu pilt muutuda relvaks.


Mähkmed kuuluvad beebi esimestel eluaastatel pere igapäevaellu ja neid kulub üksjagu. Poeriiulil võib valik aga silme ees kirjuks võtta: erinevad suurused, materjalid, omadused ja mähkmetüübid. Kuidas leida beebile sobiv mähe ja mida tasub valikut tehes silmas pidada?


Viivi (39) lapsel diagnoositi diabeet, kui ta oli 15. Sümptomid, mis vanema muretsema panid, ilmusid juba aastate eest, aga laps nende pärast väga ei kurtnud ja seetõttu ei pööratud ka liialt tähelepanu. Viivi teadis, et tütar küll jõi suurtes kogustes vett, aga lükkas selle pigem noore inimese kasvuspurtide süüks.


Ühe pere jaoks on mängupüssid sama tavalised mänguasjad kui autod või klotsid, teises kodus ei lubata neid isegi üle ukseläve. Ometi võib laps muuta relvaks ka metsast leitud oksa või omaenda sõrmed. Kas püssidega mängimine võib muuta lapse agressiivseks või on see hoopis võimalus oma tundeid ja hirme läbi mängida? Kaks ema jagavad oma kogemusi ja psühholoog selgitab, kuidas sellistesse mängudesse suhtuda.


Põlvkondade kaupa lapsi on pimedatel jõulueelsetel hommikutel avanud ootusärevalt klassikalisi šokolaadiga advendikalendreid. Nüüd on aga magusatele ampsudele lisandunud kirju valik alternatiive: väikese üllatuse tagant võib leida nii sokke kui ka ilutooteid ja jõuluootusest ei jää ilma isegi lemmikloomad.


Kellel meist ei oleks selliseid tuttavaid, kes teavad vanemlusest kõike? Teavad täpselt, mida peaks tegema, mida kindlasti teha ei tohiks ning üleüldse on tegu täiuslike vanematega, kel on kindel kord ja põhimõtted, milles nad järeleandmisi ei tee. Enamikul neil küll endal lapsi ei ole, aga kõiges, mis lastesse ja nende kasvatamisse puutub, on nad kõige targemad. Oh, küll neil saab olema palju avastamist ees.


Lause „Ma ei taha enam trenni minna!“ kostab sügisel üha enamates kodudes. Septembris oli laps trenni minnes elevil – uus spordikott, uued sõbrad, esimesed trennid tundusid põnevad. Nüüd seisab ta pärastlõunal esikus käed rinnal ja keeldub.


Kui teismeline hakkab üha rohkem oma toitu valima, loobub perega söömisest või tunneb pidevat muret kehakaalu pärast, ei pruugi vanem esialgu midagi tõsist kahtlustada. Ometi võib näiliselt süütu soov kõhnem olla kujuneda söömishäireks, mis mõjutab noore tervist, suhteid ja kogu igapäevaelu.


Rõõmus kiire käik lapsega poodi, et osta kõik tarvilik ja siis suunduda edasi teisi toimetusi tegema, kui järsku tabab pisikese tegelase pilk riiulil midagi, mis muutub hetkega maailma kõige ihaldusväärsemaks asjaks. Tal on seda vaja! Ta ei liigu sammugi edasi, kui ta seda ei saa. Ta on nõus keset poe põrandat pikali viskuma ja kogu kõrist karjuma, kui see on ainus viis eesmärgini jõuda. Mis toimub ja kuidas sellisel juhul käituda? Oma kogemusi jagasid meiega lugejad ning soovitusi andis ka pereterapeut.


Vanemate lahkuminek on raske igale lapsele, kuid vahetu reaktsioon sellele võib olla erinev. Kui tavapärane võiks tunduda nutt, viha ja vanemate vastu mässu tõstmine, siis sageli püüavad lapsed niigi haiget saanud vanemaid säästes hakata „väga tubliks“. Pisarad pühitakse kiiremas korras palgeilt, manatakse lai naeratus näole ja kinnitatakse koju alles jäänud vanemale, et „kõik on kõige paremas korras!“ See võib olla ohumärk vaikivast kannatamisest või isegi kui see seda pole, tekib vanemas siiski põhjendatud kahtlus, mis vajabki süvenemist, kas lapsega on ikka päriselt kõik korras.


HIV-positiivne naine ja planeeritud rasedus? Just sellise loo räägib Triin, kes on pealtnäha terve ja tavaline naine koos armsa pisipõnni ja toetava abikaasaga. Paraku käib tema igapäevaelu juurde ka püsiv raviskeem. Mõned aastad tagasi sai ta jahmatava diagnoosi: ta on HIV-positiivne. Hoolimata karmist diagnoosist oli Triinul soov saada emaks.


Kuidas kasvatada lapsi nii, et nad mõistaksid raha väärtust, oskaksid oma olemasolevat rahanatukest väärtustada ja selle kulutamist paremini planeerida? Merli Keerup, kes on pidanud elus kogema toimetulekut väga kitsastes oludes, on aastaid töötanud panganduses investeerimise valdkonnas ja koolitanud rahatarkuse teemadel. Tänapäeval panustab ta sellesse, et nii tema kui ka teiste lapsed mõistaksid paremini, kuidas luua nii vajalik materiaalne turvavõrk.


„Kirusid küll pikki peedivagusid, aga tegid ära,“ räägib Erki Nool. Tema sõnul on lapse kasvatamisel määrav roll vanemate enda eeskujul, ühisel liikumisel ja töökasvatusel. Sport ja pingutamine õpetavad olümpiavõitja hinnangul noortele eluks vajalikku distsipliini ning oskust tagasilöökidega toime tulla.


Viinerid, lihapallid ja vorstivõileivad on paljude laste lemmikud, kuid lapsevanemad soovivad, et need oleksid ka võimalikult tervislikud. Nõo Lihatööstuse sari NOMPS pakub lastele tuttavaid toite suure lihasisalduse ja väiksema soolakogusega ning sarja valik on nüüdseks veelgi laienenud.


Laste hariduse nimel välismaale kolimine võib tähendada võimalust alustada puhtalt lehelt, kuid ka ootamatuid raskusi. Mõni pere otsib rahulikumat koolikeskkonda, teine soovib pakkuda lapsele rahvusvahelist kogemust. Kolm Eesti ema räägivad, miks otsustasid laste koolitee tõttu välismaale kolida, kuidas on lapsed kohanenud ja kas tehtud otsus on end õigustanud.


Kas beebi peaks juba öö läbi magama? Kas rinna abil uinutamine tekitab halva harjumuse? Ja mida teha siis, kui vanem on pidevatest ärkamistest kurnatud? Saate „Ausalt emaks saamisest“ selle hooaja viimases osas räägib beebide ja väikelaste unenõustaja ning nelja lapse ema Ketlin Reis sellest, miks ei ole olemas ühte kõigile sobivat unemustrit.


Esimesed lusikatäied püreed on beebi jaoks uue maailma algus. Kuid ka lapsevanem võib sel hetkel parajat peavalu ja muret tunda. Milline toit sobib esimesteks maitsekogemusteks? Millal võiks pakkuda midagi tükilisemat ja kuidas üldse tuua lapse menüüsse vaheldust?


Kas oled mõelnud, et tahaksid päris ise mõne laste jutu kirja panna? Ehk on sinu lapses peidus jutuvestja, kes unistaks sellest, et tema enda välja mõeldud lugu saaks salvestatud ja avaldatud? Nüüd on see võimalik!


„Ma armastan oma lapsi, aga ma lihtsalt ei jaksa enam!“ See on tunne, mida paljud vanemad ei julge isegi endale tunnistada. Kui päevad mööduvad laste vajaduste, töö ja koduste kohustuste vahel, võib ühel hetkel tekkida soov kõigest eemalduda. Mitte sellepärast, et armastust oleks vähemaks jäänud, vaid seetõttu, et jõudu enam ei jätku.


Tähelepanu! Täna joostakse marti! Õigem oleks vist öelda, et kunagi oleks täna õhtul joostud marti. Vatijopedes ja karvamütsides ning vahel ka värvitud nägudega õrnalt kodutu välimusega noored ja lapsed käisid ukselt uksele, kus nad legendaarset tunnuslaulu laulsid, soovisid vilja-, raha- ja pereõnne. Halvemal juhul loopisid esiku ja elutoa kuivanud viljateri täis ning läksid kommisaagiga järgmise pahaaimamatu koduomaniku ukse taha, kes oli unustanud, et mardid jooksevad päev enne mardipäeva.


Sügis paneb pere garderoobi proovile: hommikul võib õues olla vaid mõni soojakraad, lõunaks paistab päike ning õhtul tuleb arvestada tuule ja vihmaga. Laste puhul lisanduvad porilombid, märg muru ja õues mängides kiiresti tekkiv palavus. Kuidas Eesti sügises riietuda nii, et poleks külm, palav ega ebamugav ning esik ei mattuks üleriiete ja jalanõude alla?