Tänane menüü: Karis ütles ja valitsus reageeris. Hussar käis Karisel külas. Valitsus teeb lisaeelarve.

„Ma arvasin, et minu vastuvõtul ei lähe neid vaja!“ kummardub Eesti ainus kaalupsühholoog Kari Kuulman tugitoolis ettepoole ja haarab pikliku karbi salvrättidega. „Mõni nädal läheb kolm karpi!“

JA VEEL: Venemaa süüdistab „Ämblikuvõrgu“ läbi viimises nelja rekkajuhti. Ukraina droonid tabasid Vene drooniarenduskeskust okupeeritud Zaporižžjas.

Kogu 2025. aasta jooksul nabis politsei kinni kolm petukõnedeks kasutatavat SIM-boksi. Selle aasta esimese nelja kuuga on neid tabatud juba viis.

Veel hommikul Tallinna vanglas ärganud ja siis süüdi mõistetud telefonikelmide boss Artur Yermolayev lahkus õhtul eralennukiga Tel Avivi poole.

VEEL PÄEVIKUS: Venemaa valitseja Vladimir Putin ajas USA presidendile Donald Trumpile telefoni teel täielikku kägu; Õunte hind jahmatas Vene asepeaministrit; Putin soovitas venemaalastel tšetšeenidest eeskuju võtta.

Iga pühapäev kuuleb Eesti rahvas arvamussaatest „Samost ja Aaspõllu“, kuidas Eestis asjad käivad. Kritiseerivad korralikult, ka „heade uudiste segmendis“ kõlab vahel taustal irvitamist. Saate negatiivne toon on tulnud korduvalt aruteluks ka ERRi nõukogus. Nädala sees peab Anvar Samost aga rangelt erapooletu uudistejuhi rolli hoidma.

Rohkem kui 500 Eesti inimest kaotas Artur Yermolayevi juhitud telefonikelmidele kokku 5,4 miljonit eurot. Politsei pingutab, et nad saaksid oma raha sel aastal tagasi.

Riik hakkab müüma posti- ja pakiäri Omnivat. Uut omanikku ootab aastaid miinust tootnud kirjavedamise kohustus, aga ka küllastunud turuga pakiäri.

Ukraina mitte ei kasuta droone väga edukalt Venemaa vastu, vaid nende kaitsetööstus on saanud sisse sellise hoo, et Ukraina kavatseb lubada droonifirmadel hakata oma kaupa eksportima. See ei meeldi Moskvale kohe üldse.

Eesti kutseharidusmaastikul käib praegu üks suuremaid ümberkorraldusi aastakümnete jooksul. Kutsehariduse reform, uus rahastusmudel, hariduskeskuste loomine – kõik korraga, kiirelt, otsustavalt. Pealtnäha kõlab see hästi. Kuid kellega on seda kõike arutatud?

Ebatavaline kriminaalasi heidab valgust Tallinna toidukullerite maailma varjatud poolele.

JA VEEL: Pooled ehitajad kasutavad redelit valesti. Sven Nuutmann võitis väärika auhinna.

Käes on jälle kevad, ning rahvasaadikud asuvad oma parkimiskohti isikustama.

Sündimusest on lihtne rääkida. Palju keerulisem on vaadata otsa neile, kes seda vankrit juba praegu vaevaliselt üksi lükkavad.

Juunis alustab Kati Reitsak (42) tööd advokaadibüroos. See ei tähenda aga, et ta läheb üle vastaste poolele.

Võtame korruptsiooniuurimise kaitsepolitseilt ära või kehtestame rangema tsiviilkontrolli? Poliitikud ei usalda enam jõuameteid ja mõtlevad, mida nüüd ette võtta.

Nelja-aastase Paul Morteni surm kümme aastat tagasi garaažiukse all tõstatab jätkuvalt küsimuse, kas see oleks olnud välditav ja kas samasugune õnnetus võib juhtuda ka täna.

Esimese klassi poiss helistas koolipäeval emale: õpetaja saatis kogu meie klassi tunnist minema sõnadega, et tema sellises lärmis õpetada ei suuda. Lapsevanema jaoks oli see viimane piisk karikasse ja ta võttis poja sealt koolist ära.

Veel: Ukraina eriväed ründasid baasi okupeeritud Krimmis, Vene rünnakutes hukkus kaks tsiviilelanikku, Ukraina lasi märtsis alla rekordarvu Vene droone, Hormuzi väina läbis Vene miljardäri superjaht.

Kriisi tõttu võib tekkida vajadus toota rohkem elektrit põlevkivist. Toiduainete tootmisel ei jätku pakendeid. Ehitamine ja mööbel kallinevad.

Saareküla hirmuks ristitud Aleksandr jõudis arestikaristuse ära istuda enne, kui ringkonnakohus tema edasikaebust lugedagi jõudis. Õiguskantsler leiab, et põhiseaduse järgi nii ei saa.

Noormees tegeles kooli kõrvalt suurfirmadelt raha välja pressimisega, ütleb USA prokuratuur.

Ja veel: Trumpi peab enda sõnul Putini ja Zelenskõiga „häid vestlusi“ ning tolle kahe vastasseis on „naeruväärne“.

Kohtualune Artur Yermolayev: - Maksaks Eesti riigile vangist vabastamise eest 8,5 miljonit eurot. - On Ukraina multimiljonäri poeg ja Versobanki nõukogu liige. - Soovib kohtumaterjalide salastamist.

Spordirahvas sai, mis tahtis - lõhestumise. Küsimus on, kas sellest õpitakse.

Möödunud nädalal aset leidnud Eesti Olümpiakomitee (EOK) valimised, pani kinni president Kersti Kaljulaid, kelle vahest intrigeerivaima idee kohaselt tuleks Eesti sporti kaasata – seni spordist pigem eemale hoidnud – kohalikku idufirmade sektorit.

Teemat uurinud Ekspressi ajakirjanik Madis Hindre selgitas podcastis, miks Eesti selline narkojoobes juhtide paradiis on.

Venelaste meeleolu on üha süngem, sest sõda venib ja majandus kiratseb.